Pere kaev kuivas päevapealt: juhus või kaevandamise kaasmõju?

Juulikuu hakul tabas Kehtna vallas Hiie külas elavat peret šokk, kui majapidamise kaev päevapealt kuivaks jäi. Umbes kuu varem märkas pererahvas piirkonnas aktiivsemat kaevandamistööde algust, mis tõstatas küsimuse: kas tegemist on juhusega või viis nende joogivee just karjääri tegevus?

AS Tariston sai keskkonnaametilt loa kaevandada Kehtna vallas Hiie külas asuvas Akimatsi karjääris täiteliiva kuni 2040. aasta juunini. Samas külas toimub teinegi kaevandamine, mida veab eest Eesti Killustik. Hiie külas elab ka Gerli Remmelgase pere, kes suve hakul märkas külateedel uusi liikluspiiranguid ning aina tihedamat veoautode voorimist. Juuli alguses püstitas pereema sotsiaalmeedias põletava küsimuse, uurides, kas ka teistel naabritel on vesi kaevust kadunud, sest nende kodus kuivas see päevapealt. Tõstatatud probleemi all algasid spekulatsioonid sellest, kuidas kaevu kuivale jäämise põhjuseks võib olla Hiie külas käivad kaevandamised. Kas see nii ka on, keegi kinnitada ei oska, sest konkreetsed tõendid puuduvad. Küll aga seab pereema mõneti kahtluse alla asjatundjate põhjendused ja küsimuse, kas tegemist ikka oli pelgalt kokkusattumusega.
Remmelgase pere on Hiie külas elanud veidi enam kui kolm aastat. Selle aja jooksul ei ole kaevuveega kordagi probleeme tekkinud. Pere, kus kasvab kolm last, kasutas eelmisel suvel vett tavapärasest rohkem, sest pikalt viibis neil külas ka Gerli õde koos kolme lapsega. Korduvalt täideti basseine, mängiti veemänge ning kasteti taimi. “Jah, veetase oli siis küll madalam, kuid kuivaks ei õnnestunud meil kaevu tõmmata,” ütles naine. Tänavu suvel on pere veekasutus olnud märksa väiksem, kuna palju aega on veedetud Eestimaal ringi reisides. Kui pere 6. juuli hommikul avastas, et nende kaev oli kuivaks jäänud, oli see Remmelgase sõnul suur šokk. Nüüd, kuu aega hiljem on olukord endiselt lahenduseta: pere käib kanistritega Valtu ühiskaevust vett toomas, kodune veekasutus on viidud võimalikult minimaalseks ning appi on tõtanud külaelanikud. Paljuski päästab veel suvine Eestimaal rändamine, kuid mis saab sügisel, kui algab kool ja lasteaed, pere veel ei tea.
„Mingil määral saab kaevuvett kasutada, kuid tase pole tõusnud ja on endiselt väga madal,” kirjeldas pereema praegust olukorda. Ta rõhutab, et majapidamises ei ole puurkaevu, vaid ligi viie meetri sügavune salvkaev, millega varasematel aastatel probleeme pole esinenud. Kui pere kuivanud kaevu märkas, saadeti vallavalitsusse kohe kiri. Asjaajamise kiirendamiseks läks Gerli järgmisel päeval ka ise kohale. Teda võttis vastu majandusosakonna juhataja Sven Kornak, kes oli naise sõnul esialgu igati mõistlik ja sõbralik. Ametnik pidas täiesti tõenäoliseks, et kaev jäi kuivaks just kaevandamiste tõttu, kuna tänavust suve ei saanud pidada nii põudseks, et kaevud sellest tühjaks jääksid.
Järgmisel päeval käis Kornak kohapeal olukorda uurimas, kuid Gerli sõnul oli ametniku jutt selleks ajaks täielikult muutunud. Vahepeal oli pere saanud ka Taristonilt kirja väitega, et kaevandamine ei saa kaevuvett kuidagi mõjutada. Nüüd leidis ka valla spetsialist, et suvi on olnud võrdlemisi kuiv. Ühe võimaliku põhjusena tõi ta Gerli sõnul veel välja majataguse kallaku, kuhu vesi võib voolata ning liivase pinnase, mis ei pruugi vett kinni hoida. Sellised eriilmelised selgitused tekitasid pereemas kahtlusi, sest kolme aasta jooksul polnud veega kordagi muret olnud. Kohtumise lõpus ütles ametnik perele, et nende võimuses midagi teha ei ole ning oodata tuleb Keskkonnaameti vastust.
Veel enne ajakirjanikuga suhtlemist polnud pereema Keskkonnaametist vastust saanud. Küll aga helistati talle vahetult pärast seda, kui ajakirjanik oli küsimused ametkonda saatnud. Keskkonnaameti spetsialisti sõnul ei ole kaevandused ja kuivanud kaev omavahel seotud ning Gerli sõnul soovitati tal ühendust võtta geoloogiateenistusega.
Tariston ASi pere süüdistada ei soovi, kuid Gerli tõdeb, et nende perega juhtunu näitab, et enne kaevandamisi võiks ja tuleks päriselt kontrollida, kas ja kuidas võib see piirkonnale mõjuda. Kui nende pere oleks tulevasest kaevandamisest varakult teadlik olnud või kui oleks tehtud vastavaid veetaseme uuringuid, olnuks neil aega reageerida ning puurkaevu rajamisele mõtlema hakata. “Suurem šokk on nüüd üle läinud, aga alguses oli täielik šokk, et kuidas see võimalik on. Kui see kaevandamine jätkub, siis ei teagi, võib-olla on aasta-kahe pärast puurkaevud ka tühjad, seda ei tea keegi,” ütles ta.
Mõistagi ei ole vesi ühele perele mugavustoode vaid eluks vajalik element. Eriti peres, kus kasvab kolm last, kellest noorim alles 4-aastane. Suureks toeks on perele olnud kohalik Viie Küla MTÜ, kes Gerli sõnul tõttas koheselt appi. “Ma näen, et nad mõistavad mure ja pakkusid kohe, et saame käia neilt vett võtmas. Nii palju kui nad saavad, on õla alla pannud. Tundsin kohe, et siin rajoonis on tagala olemas, kes nõu ja jõuga aitavad.”
Lisaks kuivanud kaevule on külaelanikud Raplamaa Sõnumitele andnud teada kohaliku Ohekatku supluskarjääri tavatult madalamast veetasemest – sellisest, mida kunagi varem nähtud ei ole.
Kehtna valla majandusosakonna juht Sven Kornak selgitas, et kuna piirkonnas on rohkem kui üks karjäär, põhines tema esialgne hinnang puudulikul paiknemise infol. “Kohapealse kontrolli ja täiendavate asjaolude väljaselgitamisel selgus, et tegemist on umbes kahe kilomeetri kaugusel asuva karjääriga ning sellest tulenevalt täpsustus ka hinnang. Samas andsin teada, et kohalikul omavalitsusel selline pädevus puudub, et hinnata ja kinnitada seost lähedal toimuva kaevandamisega ja edastasime kodaniku pöördumise seoses salvkaevu kuivamisega Mikumatsi talus, edasi Keskkonnaametisse, kes väljastas kaevandamise loa. Kohtumisel  ütlesin, et järgmisel päeval tutvun asjaoludega kohapeal nii karjääris kui ka vaatan kaevu üle. Salvkaev on väga madal, umbes neli meetrit maapinnast.” Kornak kinnitas, et vallal puuduvad tõendid, et töötava karjääri tegevus oleks põhjustanud veetaseme muutuse ning et võimaliku mõju hindamine kuulub Keskkonnaameti ja vajaduse korral erialaspetsialistide pädevusse.
Vald ümbritsevate talude veevarustuse olukorda enne kaevandamisi ei kontrollinud, sest kaevandamise loa väljastab Keskkonnaamet, kes korraldab ka kõik vajalikud uuringud. Samuti kaasas Kornaki sõnul Keskkonnaamet puudutatud kinnistute omanikud juba menetluse käigus enne loa väljastamist ning teavitas neid loa väljastamisest. “Kohaliku omavalitsuse roll piirdus loa menetlemisel seadusest tulenevate kooskõlastustega. Mõistame, et selline olukord on pere jaoks keeruline. Vajadusel on vald valmis perega suhtlema ja selgitama, millised toetused või muud võimalused võivad nende olukorras kõne alla tulla. Näitena saab tuua Hajaasustuse programmi. Soovitame lasta kaevumeistril kaev üle vaadata, vajadusel puhastada. Pädev kaevumeister oskab anda soovitused edasisteks tegevusteks,” ütles Kornak.

Asjaolude selgitamine on veel pooleli

Keskkonnaameti keskkonnakasutuse järelvalve osakonna Harju-ja Raplamaa büroo juhataja Tarmo Tehva sõnul on kõnealune mure neile teada. “Oleme teatajaga suhelnud, oma arvamuse on esitanud ka Tariston AS-i esindaja, kes leiab, et veeta salvkaev ei ole põhjustatud nende tegevusest. Täpsemate asjaolude selgitamine on hetkel siiski veel pooleli,” sõnas Tehva, kes lisas, et kõnealune salvkaev jääb karjäärist nii kaugele, et ei tohiks sellele mõju avaldada. Tehva sõnul on oluline märkida, et kui kaevandamise käigus vett ära ei juhita ning maavaravaru väljatakse veetaset alandamata ehk vett karjäärist välja pumpamata, ei mõjuta kaevandamine veetaset pinnases. Samuti puudub siis ebasoodne mõju väljakujunenud looduslikule veerežiimile. “Kui on tõendatud põhjuslik seos kaevandamise ja kaevu vee kadumise või veekvaliteedi halvenemise vahel, peab kaevandamisloa omaja kahju hüvitama. Hetkel see tõendatud ei ole. Mõistame inimese muret – loomulikult on ebameeldiv, kui kaevust kaob vesi. Salvkaev saab oma vee ülemisest põhjaveekihist, mis on mõjutatud pinnaveest. See tähendab, et nii selle kvaliteet kui veetase võivad olla kõikuvad. Seetõttu soovitame kaaluda puurkaevu rajamist ning pöörduda murega kohaliku omavalitsuse poole.”
Keskkonnaameti sõnul asub osa mäeeraldisega hõlmatavast varust allpool põhjaveetaset, kuid selle kaevandamiseks vett välja ei pumbata ning põhjaveetaset ei alandata. Väljapoole mäeeraldist alanduslehtrit ei tekitata. Keskkonnaloale kanti põhjavee reostusohtu ennetavad kõrvaltingimused, näiteks kuna piirkonnas on põhjavesi nõrgalt kaitstud, peavad karjääris olemas olema õli kogumise ja tõrje vahendid. Samuti on välja toodud, et reostuse tekkimise vältimiseks ei tohi karjäärisisesel alal masinaid hooldada või äärmisel vajadusel teha seda selleks ette nähtud hooldusplatsil.

AS Tariston: kaevamised kaevu ei mõjuta

Pereema Gerli pöördus oma murega ka kaevandamistöid teostava AS Taristoni poole. Nagu Keskkonnaamet, leiab ka ettevõte, et Akimatsi karjääri tegevus ei saanud põhjustada konkreetse salvkaevu kuivaks jäämist. AS Taristoni esindaja Jaanis Tomson selgitas pereemale, et karjäär asub elamust enam kui kahe kilomeetri kaugusel ning nende vahele jäävad soo, jõgi ja Eesti Killustiku Akimatsi karjäär. Kirjalikus vastuses märgitakse, et kaevandamise mõju veerežiimile on marginaalne kuna karjääris vett ei pumbata ega ka juhita välja. Samuti on enamus karjääri materjalist veepealne varu ja hetkel on kaevandatud väga väike osa veealusest varust. Tomson leidis, et arvestades tema geoloogilisi teadmisi antud piirkonnas, on suure tõenäosusega tegemist sesoonse veetaseme kõikumisega. Ta lisas, et Eesti tingimustes võib ülemise põhjaveekihi veetase kõikuda kuni kaks meetrit ning selline ulatuslik kõikumine võib tema sõnul esineda ligikaudu kord kümne aasta jooksul.