Sõna pitsa kuuldes kangastub ikka roog, mis ei ole kuigi tervislik just oma nisujahust põhja pärast. Pealmine pool on üldjuhul täitsa taljesõbralik ja eks ise tehes saab valida, mida ja kui palju sinna peale üldse kuhjata. Pärmitaignast põhja alternatiivina olen vahel kasutanud tortillasid, millele siis ketšupi, salaami, tomati- ja sibulaviilud, värske basiiliku ja riivjuustu peale viskan. Võrdlemisi vähestest ja käepärastest vahenditest saab aga veel tervislikuma niinimetatud pitsa, mis maitseelamuselt ei jää sugugi alla klassikalistele pitsadele.
Retsepti leidis mu isa netiavarustest ja seal seda rooga küll pitsaks ei nimetatud, kuid täitsa pitsa mõõdu annab see välja küll. Kõige keerulisem selle retsepti puhul on n-ö kapsapannkoogi ümberkeeramine, kuid eks igaüks peab ise leidma enda jaoks kõige toimivama viisi. Algses retseptis oli ketšupi asemel kasutatud tomatipastat ja kes taimetoidule ei rõhu, võib enne juustu lisamist panna peale salaamiviile või singikuubikuid. Väga toitva ja kõhtu täitva roa saab aga ka liha lisamata.
Vaja läheb: pool väikest noort kapsast, 3 muna, (päikesekuivatatud tomatitega) ketšup või tomatipasta, 2 väiksemat sibulat (tavaline või punane sibul), riivjuustu, soola, pipart, õli praadimiseks.
Tee nii: Lõigu kapsas pikkadeks peenikesteks ribadeks. Mida värskemat kapsast kasutad, seda parem ja mahlasem roog jääb. Klopi kolm muna soola ja pipraga läbi, lisa kapsaribadele ja sega. Kalla segu õliga määritud pannile. Lase väikesel tulel umbes viis minutit kaane all praadida. Haki vahepeal sibul õhukesteks viiludeks. Kapsa „pannkoogi” ümberpööramiseks libista see suurele taldrikule ja kalla teistpidi tagasi pannile. Kata kapsas ketšupiga. Kõige parem selleks on päikesekuivatatud tomatitest ketšup. Lisa sibulaviilud ja kata kogu kapsas riivjuustuga. Lase kaane all väiksel tulel umbes viis minutit küpseda. Vahepeal kontrolli, et toit kõrbema ei läheks. Kui tundub, et kapsapitsa on valmis, keera tuli alt ja lase roal kaane all veel natuke aega olla.
