Kuidas näeb välja misjonitöö Venemaal ja Eestis? Millised on erinevused ja sarnasused? Seda sai igaüks kuulata Rapla kihelkonnapäeval, mille seekordses fookuses oli kristlik misjonitöö. Selle töö tegemist Venemaal tutvustas misjonär Liliann Keskinen ning Eesti näitel kõneles endine Rapla vabakoguduse pastor Matt Edminster. Kuna selles töös tuleb ette palju suhtlemist, on ka rääkida lugusid, mis aastate jooksul on meelde jäänud.
Rapla kihelkonnapäev toimub igal aastal 22. juulil, kui tähistatakse madlipäeva, mis on Maarja-Magdaleena nimepäev. Maarja-Magdaleena on teatavasti Rapla kihelkonna nimepühak. Aastate lõikes on kihelkonnapäeval tõstetud üheks päevaks fookusesse erinevad teemad. Tänavu oli selleks misjonitöö. Eelmisel aastal oli päeva läbivaks motiiviks palverännakud, kaks aastat tagasi astronoomia ja eksoplaneedid ning kolm aastat tagasi puuskulptor Christian Ackermanni tööd. Tema tehtud on ka Rapla kiriku kantsel.
Liliann Keskinen ja tema abikaasa Hannu Keskinen on töötanud aastakümneid Venemaal misjonäridena. Seda tööd on nad teinud nii Saranskis, Omskis kui ka Peterburis. Praeguse poliitilise olukorra tõttu nad püsivalt Venemaal ei viibi, kuid jätkavad oma tööd distantsilt ikkagi. Nagu Liliann ise oma ettekande käigus ütles, ei olegi internetiajastul asukoht esmatähtis. Oma soomlasest abikaasaga elavad nad Soomes.
EELK Rapla kogudusega on neil side ka varasemast ajast. Nimelt on Rapla kogudus olnud aastaid üks nende tugikogudusi. Liliann Keskinen on pärit Põltsamaalt, kuid töö on viinud teda laia maailma. Lisaks Venemaa kaugetele ja lähematele piirkondadele on ta misjonitööd teinud ka Eestis ja Soomes. Kõige värvikamad lood pärinevad siiski Siberist. Nii näiteks kõneles ta Siberi sõiduteedest ning vihmasajust. Osa teid paiknevad seal sõna otseses mõttes põllu peal. Ükskord jäid nad teel sõites vihmasaju kätte ning auto jäi kohe mutta kinni. Õige pea täitusid rattakoopad mudaga ja autoga ei pääsenud edasi ega tagasi.
Ta ütles, et pärast seda kogemust sai ta aru, miks jäi Siberis elu suuremate vihmasadude ajal seisma. “Siis ma taipasin, miks vihmaga seal keegi ei liigu,” sõnas ta. Lõpuks pääseti sealt liikuma ainult tänu sellele, et traktor tuli neile appi.
Keskinen näitas pilte, kuidas ta tegi nii Saranskis, Omskis kui ka Peterburis noortetööd. Peterburis töötas ta seal asuva Jaani kiriku juures. Lisaks noortetööle tuli teha ka kõike muud. Nii näiteks rääkis ta 100-aastasest eestlannast Olgast, kes elas Peterburis. Kuna tal oli liikumine juba raske, käisid Liliann ja Hannu ise tema juures külas. Praegu on tema põhiline ülesanne Inkerin Kirkko ajakirja toimetamine, mis ilmub soome ja vene keeles. Maailmas valitseva poliitilise olukorra kohta ütles Liliann, et mitu Soome kogudust on idapiiri taga asuvate sõpruskogudustega suhte pausile pannud, ent tema ja Hannu töö läheb edasi.
Hoopis teistsuguse perspektiivi tõstis oma ettekandes esile misjonär Matt Edminster. Rapla inimestele on tema kindlasti tuttavam nägu. Kümme aastat töötas ta Rapla vabakoguduse pastorina ning haldab nüüd tervet Kesk-Eesti piirkonda. Erinevalt Liliann Keskinenist oli tema tulnud misjonäriks just Eestisse ning seadis ka oma elu sisse siin. Ta on pärit Ameerika Ühendriikidest, kuid tõi oma ettekandes välja, kui oluliseks on tema jaoks kujunenud Eesti. Selle kirjeldamiseks rääkis ta oma elamustest hiljutisel noorte laulu- ja tantsupeol.
“Ma olen pärit Ameerikast, aga kui ma kuulen laulu “Mu isamaa on minu arm”, siis tuleb mul pisar silma,” sõnas Edminster. Ta selgitas, et kui Ameerika on tema isamaa, siis Eestit peab ta oma kodumaaks ning võib-olla see selgitab emotsionaalset sidet isamaaliste lauludega. Silma järgi hinnates võib öelda, et misjonitööle pühendatud konverentsist võttis osa ligikaudu kolmkümmend inimest. Kuid see ei olnud kaugeltki päeva ainukene osa.
Ringkäik kalmistul
Enamasti on Rapla kihelkonnapäeva tähistatud ühepäevase sündmusena, kuid varem on erinevad üritused jagunenud ka mitme päeva peale. Need ajad jäävad küll juba aastate taha. Varem on sellel päeval antud välja ka kihelkonna auhinda, pronksist Maarja-Magdaleena kuju. Tänavu seda välja ei antud. Rapla kirikuõpetaja Mihkel Kukk on juba selgitanud, et igal aastal seda ei tehtagi. Selle asemel oodatakse ja otsitakse, et esile kerkiks õige kandidaat.
Sündmused laupäeva, 22. juuli hommikul said alguse Rapla surnuaias. Seal toimus ringkäik, kus Rapla kihelkonnale oluliste inimeste kalmudel süüdati küünlad. Nii näiteks asetati süüdatud küünlad Carl Malmi, Linda Rausi ja Esra Rahula hauale. Ent need on vaid üksikud näited.
Mõneti sümboolne oli küünla süütamine endise Rapla kirikuõpetaja Esra Rahula haual. Kuu aega tagasi avati seal uus hauakivi. Välimuselt on see vägagi tagasihoidlik. Esra Rahula poeg Tõnu Rahula ütles, et selline oli isa soov. Ta ei soovinud erilist ega suurt hauakivi.
Jalutuskäigule Rapla kalmistul oli kogunenud ligikaudu viisteist inimest. Tegemist on traditsioonilise sündmusega, mida korratakse iga aasta 22. juulil. Võib öelda, et selle ringkäigu tegelik väärtus on kohaliku ajaloo õppimises ja meelde tuletamises. Vähesed teavad näiteks, et vanim säilinud Rapla kirikuõpetaja haud kuulub Eduard Pontus Hallerile (1810-1864) ning ka seal süüdati laupäeva hommikul küünal.
Ringkäiku Rapla kalmistul viis läbi õpetaja Mihkel Kukk. Aeg oli piiratud, kuid kohati tundus, et kalmude juures oleks võinud olla kauemgi ning rääkida nende inimeste tegemistest pikemalt. Eriti põnevad olid need kohad, kus kaasa oskas rääkida lahkunud inimese sugulane. Järgmisel aastal võiks kaaluda, et võtta ringkäiguks ja küünalde süütamiseks rohkem aega.
Kihelkonnapäeva programm jätkus Rapla kirikus aset leidnud jumalateenistusega. Sellele järgnes ühine supisöömine ning seejärel juba algaski konverentsiosa. Päevale pani punkti koguduse liikme Ain Mihkelsoni ülevaade kristlikust meditatsioonist.
