Kevade ja ilusate ilmade saabudes on järsult tõusnud maastikutulekahjude arv (metsa- ja maastikutulekahjude üldarv märtsis oli 133, samas kui aprillikuu 11 päeva jooksul on aset leidnud juba 222 metsa- ja maastikupõlengut). Kiiresti kasvanud maastikupõlengute arv viitab sellele, et Eestis on alanud tuleohtlik aeg. Lähtuvalt sellest määratakse Päästeameti peadirektori käskkirjaga tuleohtliku aja alguseks kogu Eesti territooriumil 14. aprill 2017. Päästeamet juhib tähelepani sellele, et kulupõletamine on Eestis keelatud aastaringselt.
Tuleohtlikul ajal võib looduses tuld teha ainult selleks ettenähtud kohtades. Metsas liikujatel on lõkke tegemisel ja grillimisel soovitav kasutada riigimetsa majandamise keskuse lõkkekohti, mille asukohad on leitavad internetilehelt www.rmk.ee. Infot avalike lõkkekohtade ja grillimisplatside kohta saab ka kohalikest omavalitsustest.
Päästeameti tuleohutusjärelevalve osakonna juhataja Marko Rüü sõnul on peamiseks tulekahjude põhjuseks inimeste hooletus. „Maastikutulekahju saab alguse hooletusest, kus ohutusnõuete jälgimine on lõket tehes või grillides jäänud tahaplaanile. Kahjuks moodustab väga suure osa maastikupõlengutest inimeste pahatahtlik tegevus kulu süütamise näol.“ ütles Rüü.
Väiksemast maastikupõlengust võib saada vaid hetkega ulatuslik ja traagiliste tagajärgedega põllu- või metsapõleng. Lõkke tegemisel tuleb nii metsas, maastikul kui koduaias järgida tuleohutusnõudeid. Lõkkease tuleb teha mittesüttivale pinnale, lõket tohib teha vaid vaikse tuulega, hoides käepärast esmased kustutusvahendid. Lahtist tuld ei tohi jätta järelevalveta, sel tuleb lasta lõpuni põleda, lõkkejäägid kustutada veega või summutada liivaga.
Täpsemat infot tule tegemise ohutusnõuete kohta saab päästeala infotelefonilt 1524.
Peadirektori käskkirjaga on võimalik tutvuda siin.
Päästeameti Kommunikatsiooniosakond
