Andra Liibek,
Ettevõtlikud Naised Raplamaal MTÜ juhatuse liige ja projektijuht
Raplamaa naisettevõtjatel on traditsioon minna korraks sügisel vaatama, kuidas läheb mujal maailmas. Ühiselt käiakse, et õppida, saada kogemusi, leida häid sõpru ja luua sidemeid. Septembri keskel pakitigi kohvrid ja asuti teele Gruusia poole, vaatama ja kogema Gruusia külalislahkust, traditsioonide küllust ja ettevõtjaid.
Meid oli 16-liikmeline seltskond ning Gruusias võttis meid vastu juba tuttav eestlane Mart Mardisalu, kelle eestvedamisel nautisime viis päeva seda imelist maad ja tutvusime ettevõtjate ning tavaliste inimestega.
Olime oma kogemusreisi planeerinud Gruusia pealinna Tbilisisse ning lähiümbrusesse. Esimesel päeval külastasime Gruusias asuvat Eesti saatkonda, kus võttis meid vastu reisijuht Mart Mardisalu koos oma kaasa Riina Kaljurannaga, kes on Eesti suursaadik Gruusias. Riina Kaljurand on Gruusias Eesti saatkonnas töötanud alates 2020. aastast ja ütleb, et selles mehises riigis on naisena end kehtestada raske.
Suhted Gruusiaga on Eesti jaoks välispoliitiline prioriteet ja Eesti poliitiline toetus riigile on olnud järjepidev. Eesti on jaganud oma reformikogemusi arengukoostöö projektide kaudu. Gruusia oli ja jääb lähiajal Eesti suurimaks kahepoolse abi saajaks ning üheks arengukoostöö prioriteetriigiks. Arengukoostöö näidetena võib esile tuua Gruusia riigiametnike ja noorte diplomaatide koolitamist, tudengitele õppimisvõimaluste pakkumist, kutsehariduse reformimist ja riigi haldussuutlikkuse tõstmist.
Vanalinn ja väävlisaunad
Meie koostöö- ja õppereis jätkus Gruusia ajaloo ja kultuuriga tutvumisega. Külastasime maailmas ainulaadset UNESCO kultuuripärandisse kuuluvat, 3. sajandist eKr säilinud Mtskheta linna ja Jvari kloostrit, mis on püstitatud künkale kahe ajaloolise kaubateena kasutatud jõe ühinemiskohta.
Mtskheta oli Ida-Gruusia kuningriigi Kartli iidne pealinn 3. sajandist eKr kuni 5. sajandini pKr ning oli ka koht, kus kristlus kuulutati 337. aastal Gruusia ametlikuks religiooniks, mis on siiani säilinud.
Pärastlõunal ootas meid Gruusia pealinn Tbilisi oma imelise vanalinna ja väävlisauna lõhnaga. Tbilisi üheks tõmbenumbriks on vanalinn, eriti Shardeni jalakäijate tänav oma arvukate söögikohtade ja baaridega ning samas asuv Kote Abkhazi (Leselidze) tänav. Vanalinnas asub ka üsna ebatavaline ehitis – kellatorn, mis on tegelikult osa nukuteatrist.
Kuulsad ja võimsad Gruusia väävlisaunad jäid samuti meie teele. Legendi järgi viidi Gruusia pealinn Tbilisisse just seetõttu, et seal leidus väävlirikast sooja vett. Enamik väävlisaunu asub Tbilisi kesklinnas ajaloolises Abanotubani piirkonnas. Üheks elamuseks sai ka jalutuskäik kuulsal Rahu sillal, mis on moodne sild üle Kura jõe, mille 2010. aastal ehitasid Itaalia arhitektid. Struktuur ühendab Tbilisi vanu ja uusi osi, sümboliseerides üleminekut kuulsusrikkast minevikust paljutõotavaks tulevikuks.
Kaunid vaated
Gruusia koostöö- ja õppereisi teine päev oli üks ilusamate vaadetega päev. Mägiteel sõitmine viis läbi Gruusia sõjatee Stepantsminda külakesse, millest idas kõrgub Kazbeki mägi. Gruusia sõjatee on praegu transiittee Kaukaasia riikide ja Venemaa vahel (kuid ka üks võimalus sõita Venemaalt maitsi näiteks Iraani ning Türki).
Enne korralike tõusude algust jääb Venemaa suunal sõites paremat kätt Argavi jõele paisutatud maaliline Jinvali veehoidla. Vee värv sõltub ilmast – võib olla imerohesinine, võib olla porine. Gruusia on maailmas 3. kohal hüdroressursside poolest. Teispoole veehoidlat jäi kohe tee äärde taas üks Gruusia maalilisemaid maamärke – Ananuri kindlus 16.-17. sajandist.
Maalilistest vaadetest ja imelisest ajaloost lummatuna jõudsime Aragviskpiri Veinikeldrisse. Maapiirkonnas tegutsev ettevõte pakub kodumajutust, ruumide renti, toitlustust ning ka ringkäiku veinikeldris ja õpetlikku ülevaadet veinitootmisest. Tegemist on Gruusia traditsioonilise maapiirkonna pereettevõttega, kus igal liikmel on oma ülesanded ja tegevused. Asutakse küll suurematest asulatest 50 km kaugusel, kuid hea transpordivõimekus, paindlikkus ning imelised vaated toovad siia palju inimesi.
Kolmandal reisipäeval võtsime ette teekonna kuulsasse Gruusia veinitootjate piirkonda Kahheetiasse.
Lugu Gruusiast ja veinist grusiinide suust:
Väidetavalt oli maailma alguses jumal rahvastele maid jaganud. Selle suurema erastamise ajal jättis taevataat väikese jupi maad ka endale. Kui aga juba jumal midagi enda jaoks kõrvale paneb, siis võib kindel olla, et ikka kõige kaunima maalapi sellel planeedil. Selle suure maadejagamise ajal olid grusiinid aga pummeldanud, veini joonud ja napsi võtnud ning kõigest ilma jäänud.
Kui grusiinid labraka lõpetasid, selgus kohe, et maad on maailmas jagatud ja õnnetud grusiinid kodutuks jäänud. Palunud nad siis vanajumalat, et see neile ikka midagi leiaks. Jumalal hakanud südamlikest grusiinidest kahju ja andnudki neile enda jaoks mõeldud maalapi Kaukasuses.
Nii räägivad oma kauni ja mägise maa saamislugu grusiinid. On, kuidas on, maa on seal Musta mere, Armeenia ja Türgi vahel kaunis, lopsakas ja igati helde.
Veinihäll Gruusia
Gruusia on kui veinitootmiseks loodud, ilm on stabiilne – suved päikselised, talved soojad ja mäed täis mineraalidega vett. Gruusias kasvatatakse ligi 600 erinevat viinamarjasorti. Gruusiat kutsutakse ka veinihälliks, kuna siit on leitud ajalooliselt esimesed veinitootmise jäljed 8000 aasta tagant.
Külastasime maailmakuulsat Vendade Khutsišvilide veinikeldrit. Nii nagu siin maal traditsiooniks, ei tegele üks ettevõte vaid ühe teenuse pakkumisega. Siin saab majutuda, restoranis imelisi autentseid Gruusia maitseid nautida, viinamarjaistanduses viinamarju korjata, jalgrattaga mägimaastikul matkata, hinkaale valmistada, tšurtšelad (gruusia maiustused) valmistada, tutvuda kveeridega, teha viinamarjamahla traditsioonilisel viisil (puidust anumas paljaste jalgadega tallates) ja loomulikult ka veini degusteerida koos sommeljeega. Sarnaselt Eesti maaettevõtjatega on siin samuti kõik läbimõeldud, et klient, kes on tulnud, jääks siia pikemaks ja naudiks kogu teenuste valikut, mis pakuvad erinevaid kogemusi ja emotsioone.
Kahheetia veinipiirkonnas külastasime ka üht Gruusia vanimat, Alaverdi katedraali ja kloostrit, mille laskis ehitada 11. sajandil Kahheetia kuningas ja mis on hindamatu ajalooline monument Gruusia arhitektuuris.
Kodusõja põgenikekeskus
Viimasel Gruusia koostöö- ja õppereisi päeval seadsime bussisuuna Abhaasia kodusõja põgenikekeskuse poole. Siin ootasid meid organisatsiooni Mtskheta-Mtianeti Regional Hub esindajad ja naisettevõtjad, kes tutvustasid omi ettevõtteid ning rääkisid, kuidas ja miks neist said ettevõtjad.
Abhaasia ja Lõuna-Osseetia konflikti tõttu toimus riigisisene ümberasumine. 1990. aastal ja 2008. aastal asustati riigisiseselt ümber üle veerand miljoni kodaniku. Mtskheta-Mtianeti piirkonna riigisiseselt ümberasustatud isikud elavad kolmes asulas: Tserovani, Tsilkani ja Prezeti.
Gruusia valitsus ehitas need 2008. aasta septembrist detsembrini, vahetult pärast augustisõda. Kokku on neil umbes 2700 maja. Tserovanis, kõige suuremas on 2000 maja, kus elab üle 9000 elaniku. Regionaalkeskuse tööd tehakse Euroopa Liidu kodanikuühiskonna projekti raames, mille eesmärk on tugevdada kodanikuühiskonda kui sõltumatut, jätkusuutlikku, läbipaistvat ja vastutustundlikku arengupartnerit kogu Gruusias.
Eesti Rahvusvahelise Arengu Keskuse toel viisid Eesti Pagulasabi ja Mtskeheta-Mtianeti piirkondlik keskus ellu programmi „Ümberasujate ja konfliktidest mõjutatud naiste jätkusuuliku toimetuleku toetamine ettevõtluse kaudu Gruusias“. Programmi eesmärk oli arendada viies riigisiseselt ümberasustatud asulas elavate naiste ettevõtlus- ja transversaalseid oskusi. Toetati kokku 20 uut äriideed ja 20 olemasolevat naisettevõtjat (seadmete ja töövahendite soetuseks) vastavalt siis 1000 ja 2000 euroga. Samuti said ettevõtjad osaleda kuuekuulises mentorprogrammis, saamaks kogenud konsultantidelt nõu ärijuhtimise kohta.
Naisettevõtjatel külas
Külastasime kahte naisettevõtjat, kes on läbinud mentorprogrammi, saanud toetust ning tegutsevad Tserovani asulas. Esmalt külastasime kohvik-restorani Anostan, mida peab 24-aastane Ani Maxarashvili, kes samuti läbis kuuekuulise mentorkoolituse ning avas kohvik-restorani, kus saab tähistada nii pidulikke sündmusi kui ka tulla ja kohvitada. Koos perega valmistab ta gruusia traditsioonilisi roogi ning võõrustab kuni 100 osalejaga sündmusi, nii pulmapidusid, sünnipäevi kui ka peieid.
Teiseks külastasime Gvantsa Basharuli õmblustuba. Kuna asulas ei olnud aktiivset ateljeed, tegi Gvantsa otsuse just nõudlusest lähtudes, olles ise õmbleja kodustes tingimustes. Nüüd pakub ta väga valgusküllases ja stiilses moeateljees riiete õmbluse ja parandamise teenust ning ka uute riiete disainimist.
Enne kui meie ametlikum osa lõppes, külastasime üht maailmaimet, Uplistsikhe koopakompleksi, mis pärineb 1. aastatuhandest eKr. Meie koostöö- ja õppereisi lõpetas meeleolukas galaõhtu kohaliku muusika ning tantsudega.
Reisi tulemusena saime ülevaate Gruusia ajaloost ja imelisest maastikust, külalislahketest inimestest ja maitsvast köögist. Liberaalne majandusmudel ja väga head näitajad rahvusvahelistes majandusvabaduse ja ärikeskkonna uuringutes on taganud investorite huvi Gruusia vastu. Majanduskasv on viimaste aastate lõikes olnud mõõdukas, suure osa majandusest moodustub põllumajandussaaduste tootmine ja turustamine.
Põllumajandussektori areng ning kaasajastamine on Gruusia valitsuse üks prioriteete.
Eestil on pikaajalised koostöölepingud ja projektid Gruusiaga ning toetatakse nii ettevõtluse arengut kui ka haridussüsteeme. Naised Gruusia ettevõtluses on üha aktiivsemad ning naiste järjekindlus ja rahulikum meel tagab ka stabiilsema ettevõtluskeskkonna. Meie kogemusi hinnatakse ning Gruusia ettevõtjad soovivad jätkuvalt teha tihedat koostööd Eesti ettevõtjate ning koolitajatega.
