Kes kunagi Märjamaalt läbi sõitnud, on võib-olla märganud peatänava ääres armast värvilist silti „LapiButiik“, mis kutsub inimesi üht omanäolist poodi uudistama.
Poodi astudes ei oska pilk valida üht kohta, kuhu paigale jääda. Igas nurgas paistab midagi huvitavat ja isemoodi. Kuigi lettidelt võib leida väga erinevat laadi käsitööd, reedavad juba poeakende kardinad LapiButiigi nime päritolu ja nende ruumide tõelise olemuse. Nimelt kaunistavad aknaid kaunid lapitehnikas kardinad. Siis hakkavad juba silma lapitehnikas punastes ja valgetes toonides teekannusoojendaja ja Märjamaa värvides pajakindad. Stangel ripuvad kaunid kirjud seelikud, kleidid ja põlled. Sealt edasi piirab silmavaadet maast laeni ulatuv lapitekkide ja lapitehnikas mängutekkide mänglev rodu.
Kui nüüd veel natuke edasi uurida, jõuab ringiga butiigi kõige tähtsama ruumini – õmblustoani. Õmblusmasinad, niidid, triikraud, suur laud ja virnade viisi erinevates toonides ja kujutlematul hulgal mustrites kangad kõik ootamas oma perenaist. Need hubased ja soojad ruumid täitusid kangaste ja niitidega neli aastat tagasi, kui seni koduseinte vahel lapitehnikat harrastanud Airi Evestus head pakkumist nägi ning nendesse ruumidesse armus.
Stina Andok / foto: Siim Solman
Loe pikemalt 26. aprilli Raplamaa Sõnumitest
