Kaidi Kornak,
kogukonnaringide eestvedaja Raplamaal, lapsevanemate ja tööandjate esindaja
Soovin tänada Rapla valda üleskutsele vastamise eest, mille esitasin Raplamaa Sõnumites 22. novembril ilmunud artiklis “Üleskutse: leiame lasteaiakohtade probleemile ühiselt lahenduse“.
18. jaanuaril toimunud aruteluring oli info jagamise seisukohalt väga vajalik ja osalejate silmaringi avardav. Kahjuks ei olnud kohal mitte ühtegi valla lasteaia juhatajat või töötajat, kes oleks saanud jagada ka lasteaedade vaadet.
Väga inimlik oleks kohe sündmuse alguses olnud valla esindajate vabandamine stiilis: „Vabandame, et oleme üldse kõige pisemad vallakodanikud jätnud oma töökoosolekutel piisava tähelepanuta ja oleme seetõttu selles miinus 120 puuduvat kohta olukorras!“
Osalejate hulgas oli lapsevanemaid, kes ei ole bürokraatlikus asjaajamises vilunud, ei ole jõudnud tutvuda seadustega, püüavad oma igapäevaeluga kuidagi toime tulla ja lihtsalt lepivad olukorraga. Samas on lapsevanemaid, kes on end teemaga kurssi viinud, väga teadlikud oma põhiseaduslikest õigustest ja kohustustest, asjasse puutuvatest seadustest ja muudest dokumentidest.
On suurepärane, et kõik valla esindajad ja poliitikud kinnitasid, et neil on „TAHE probleemi lahendada“, ja ka mõte uue lasteaia ehitamise tahtest ja valmimisest aastal 2025 on väga tore. Siinkohal pean oluliseks märkida, et tahe ja tegu on kaks erinevat asja. Unistus, et ükskord tuleb uus lasteaed siiapoole või sinnapoole Raplat, ei päde niikaua, kuni puudub volikogu otsus, et meil on uue lasteaia ehitamiseks üldse eelarves ressursse ja hakkame projekteerimisega jne pihta. Neljapäeval toimunud õhtu sõnum oli kahjuks see, et just see kõige tähtsam otsus ongi puudu. Kuidas saab siis maja valmimisele tähtaega anda?
Fakt on aga see, et lapsevanemad, kelle vanemahüvitise aeg on läbi, ei saa pikalt jääda alles planeerimise staadiumis oleva lasteaia valmimist ootama, sest tasuda tuleb pere toidu, eluaseme, riiete ja muude kulude eest. Kuidas aga neid maksta, kui ei saa minna tagasi tööle? Samal ajal jääb ka vallal saamata olulises osas tulumaksu laekumisi, millega piirkonnas elu edendada. Seega on kaotajad mõlemad pooled ja huvi lahenduste leidmiseks olemas.
Õiguskantsler on edastanud 15. detsembril kirja omavalitsustele ja HTM-ile, kus on muuhulgas: „Samuti palun omavalitsustel kaaluda selliste sätete kehtetuks tunnistamist, mis võivad jätta mulje, et lasteaiakoha võib vaatamata seaduses sätestatule andmata jätta või selle andmise edasi lükata (nt normid, mis reguleerivad järjekorra pidamist olukorras, kus laps ei saanud vaba koha puudumise tõttu lasteaiakohta).”
Riigikohus ja õiguskantsler on juhtinud tähelepanu, et lasteaiakohad tuleb võimaldada kõikidele lastele ja kohtade puudumisel tuleb neid piisavas koguses juurde luua. Enamgi veel, rõhutatakse, et riigis ei saa lasta tekkida ega kesta olukorral, kus avalike teenuste kättesaadavus sõltub ulatuslikult sellest, mil määral inimese elu- või asukohajärgne omavalitsus otsustab talle seadusega pandud kohustusi täita. Lapsel on õigus saada lasteaiakoht mõistliku aja jooksul, milleks on tavaliselt kaks kuud. Lasteaiakoha võib asendada lastehoiuteenusega ainult vanemate teadlikul ja vabatahtlikul nõusolekul.
Siinkohal on oluline alustada vallal personaalsete lahenduste leidmist. Kindlasti ei ole valla 120 väikelapsevanema huvi olla teadmata ajani järjekorras, kus puudub kuupäev, millal see lapseni jõuab. Enamgi veel, see takistab oluliselt lapsevanemate töö- ja pereelu ühitamist.
Lasteaia järjekord, juba komplekteeritud kohad jms ei saa olla keeldumise põhjus, et lapsel puudub lasteaiakoht! See, et meil on täna järjekord, on varem tegemata töö ja nüüd, kus Exceli viga on ammu avastatud, tuleb teha kiireid samme selle korrigeerimiseks. Muudatuste juhtimise seisukohalt on selline lähenemine oluline ja lapsevanemaid ei tohi hoida teadmatuses.
Nüüd, kus oleme palju häid mõtteid kogukonnalt kokku korjanud ja kirja pannud, jääme ootama järgmist kohtumist ja tahte muutumist igapäevasteks reaalseteks tegudeks.
