TERVISE EDENDAJA: Alkoholipoliitika on tervisepoliitika

Valitsus eesotsas tervise- ja tööministri Jevgeni Ossinovskiga on alustanud 2014. aastal valminud ja valitsuses kinnitatud „Alkoholi rohelise raamatu“ tegevusplaani elluviimisega, mis on aga alkoholitootjates ja müüjates/vahendajates tekitanud suure vastasseisu.

Praxise analüütik Laura Aaben toob artiklis „Eesti alkoholipoliitikast analüütiku pilgu läbi“ (avaldatud Praxise Mõttehommiku lehel 30.10.2015) välja tekkinud olukorra tagamaad, põhjused ja perspektiivid.
26 Euroopa riigi võrdluses on Eesti 20-64-aastaste meeste alkoholisurmade arvu poolest Venemaa järel teisel kohal. Naiste näitajate põhjal paigutub Eesti neljandale kohale pärast Venemaad, Ungarit ja Leedut. Alkoholitarbimisega seotud surmadest moodustavad 58% õnnetused ja 20% tahtlikud vigastused (Rehm et al, 2011).
2014. aastal avaldati uuring, milles vaadeldi 2008.-2009. aastal teostatud kohtuekspertiisi labori lahkamisi. Vaadeldi 554 juhuslikult valitud 25-54-aastaste Eesti meeste lahkamisi ja leiti, et 75% puhul oli näha potentsiaalselt alkoholist põhjustatud patoloogiaid organites ning et 32% puhul olid patoloogiad nähtavad kahe või rohkema organi juures (Tuusov et al, 2014). See näitab selgelt, kui palju terviseprobleeme alkohol Eesti noorte meeste hulgas põhjustab.

Miks tarbitakse Eestis nii palju alkoholi?
Hinnanguliselt on alkoholist põhjustatud surmade arv Balti riikides meeste puhul neli korda kõrgem ja naiste puhul peaaegu kolm korda kõrgem kui EL-15 riikides. Mõnel juhul võib see erinevus olla lausa kümnekordne (nt Hollandis sureb alkoholitarbimisega seotud põhjustel 100 000 mehest 23, Eestis aga 259) (Zatoński et al, 2008).
Seega võib tõesti öelda, et alkohol mõjutab oluliselt eesti inimesi, sh eesti meeste oodatavat eluiga. Eriti seetõttu, et vigastused on oluliseks meeste varajase suremuse põhjuseks ja vigastuste üks peamisi riskitegureid on alkohol.
Eesti alkoholitarbimine on sarnane teiste endiste Nõukogude Liidu riikidega, kus peetakse regulaarset ja korraga suurte alkoholikoguste tarbimist tavaliseks ja sotsiaalselt aktsepteeritavaks käitumiseks. Eesti näitajad on Euroopa omadega võrreldes kõrged ka teismeliste joomise poolest. Eesti noored paistavad silma suurte koguste joomise ja väga noorelt alustamise poolest.
Kuna isikuttõendava dokumendi küsimise näitajad on madalad (ligikaudu 25%), on alkohol noortele ka kergelt kättesaadav (Tervise Arengu Instituudi testostlemised). Ning uuringud on tõestanud, et varajases eas joomise alustamine suurendab täiskasvanuna alkoholisõltuvuse ohtu.
Eesti viimaste kümnendite alkoholipoliitika on olnud võrdlemisi liberaalne, mis on loonud keskkonna, kus alkohol on väga kergesti kättesaadav. Näiteks on alkoholi müüvate asutuste arv pidevalt tõusnud, 2007. aastal oli neid 5430 ja 2014. aastal juba 6112. 2002. aastal sai keskmise palga eest osta 37 liitrit kanget alkoholi, 2007. aastal juba 75 liitrit (seni kõrgeim näitaja) ja 2013. aastal 60 liitrit (Eesti Konjunktuuriinstituut, 2014).

Refereerinud Ülle Laasner / illustreeriv foto: Siim Solman
Loe pikemalt 11. novembri Raplamaa Sõnumitest