Paul Danieli nimi ei ole üldsusele väga tuntud, kuid kitarristide seas peetakse teda üheks paremaks. Paul ise end nii kõrgele tõsta ei tahaks, tagasihoidlik, nagu ta on.
Kohtume Pauliga Romantilise Luulekava kaheksanda hooaja viimasel luulekontserdil Tallinnas Pegasuse kohvikus. Paul musitseeris taustaks luulele, mida esitasid Harriet Toompere ja Georg Meriloo.
Sume suveõhtu, mõnus keskkond, ilusad ja naljakad luuletused elust ja armastusest ning sinna kõrvale Pauli kitarrihelid… Paremat kooslust annab otsida. Ta on varemgi sellistel luulekontsertidel muusikalist tausta mänginud.
Kontserdi lõpus küsis Meriloo talt, kuidas on siis laval olla, kui muusikat mängides sa ei tea, mis luuletused parasjagu tulevad ja kas muusika nendega kokku läheb. Paul vastas, et täitsa hea tunne on. Pärast tunnistas, et oli küll ette valmistanud, kuid ühtegi neist lugudest esitamisele ei tulnud. Tuli täpselt see muusika, mis õige tundus ja tulema pidi.
Pulbitsev muusikahuvi
Pauli muusikaline haridus sai alguse Kehtnast, kus ta on üles kasvanud. „Sinna tuli üks pillimeister ja hiljem ka kirikuõpetaja, Helmut Hark. Lasteaia ruumidesse tekkis huvikool ja kuskil kuulutati sellest ja mul tekkis hirmus tahtmine sinna minna. Olin siis nii 13-14. Mäletan, et arutasin veel Siim Solmaniga, et kuule, läheks kitarri õppima. Ma olin selline tagasihoidlik, kuid mõtlesin, et hirmsasti ikka tahaks õppima minna. Läksin ja väga tore oli. Helmut oli väga hea õpetaja, kuigi ta oli vaid pool aastat. Siis tuli Vahur Vessart. Tema käe all õppisin päris mitu aastat.
Mul ikka mingi muusikahuvi pulbitses sees, kuigi ma pole musikaalsest perest. Ema natuke küll laulis ja mängis mandoliini ja vanaisa mängis akordionit. Aga see on ka kõik. Tagasihoidlik poisike ka, ilmselt oli vaja mingisugust väljendusvahendit.“
Helmut Hark õpetas Paulile klassikalist kitarri ja noodist lugemist. „Tagantjärele olen tänulik, et ma hiljem ei pidanud seda asja õppima. Olles mõni aeg olnud Otsa muusikakoolis õpetaja, näen, et poisid, kes tulevad, ei oska üldse noodist lugeda, see on neile hirmus piin ja nad ei mõista, miks seda üldse vaja on.“
Helerin Väronen / fotod: Siim Solman
Loe pikemalt 31. mai Raplamaa Sõnumitest
