Rapla kultuuri ajalukku on end jäädvustanud ka muusikaõpetaja Kalju Kenner, kes oli aastatel 1954-1959 silmapaistev koori- ja orkestrijuht, kelle käe all saavutasid muusikakollektiivid kõrge taseme ning korjasid festivalidelt ja ülevaatustelt auhinnalisi kohti ja medaleid.
Muusikahuviline Kalju Kenner oli 15-aastane, kui asutas koos pinginaabriga Mustvee keskkoolis orkestri, mille juhiks tal tuli ise hakata. Orkestrijuhina jätkas ta oma arreteeritud esimese muusikaõpetaja tööd. Kalju moodustas ka tantsuorkestri ning tegi esimesed katsed ise muusikat luua, kirjutades paar instrumentaalpala orkestrile.
Kalju Kenner soovis õppida õpetajaks ja koorijuhiks. 1947. aastal tegi ta sisseastumiseksamid nii Tartu Õpetajate Instituuti kui ka muusikakooli koorijuhtimise erialale. Innukalt ja mitmekülgselt võttis noormees osa muusikalistest harrastustest instituudis: ta juhatas puhkpilliorkestrit, laulis meeskooris, meesansamblis, mängis tantsuorkestris ja sümfoniettorkestris. Seoses tuberkuloosi haigestumisega 1950. aastal ei olnud tal enam võimalik õpinguid jätkata.
Pooleli jäänud õpingud kriipisid südant. 1951. aasta augustis tegi Kalju Kenner edukalt sisseastumiseksamid Tallinna muusikakooli – taas koorijuhtimist õppima. 1954. aasta suvel teatas Tallinna muusikakooli õppealajuhataja viimase kursuse õpilasele Kalju Kennerile, et Rapla kultuurimaja vajab koorijuhti ja ka keskkoolis on võimalik tööd leida, ning küsis, kas ta tahaks minna tööle Raplasse. Võimalus tundus ahvatlev.
1954. aasta sügisel kolis ta koos abikaasaga Raplasse ja ühendas töö õpingutega muusikakooli viimasel kursusel. 1955. aastal lõpetas Kalju Kenner muusikakooli kiitusega ning töö Raplas jagunes kultuurimaja ja keskkooli vahel, mille kõrvalt oli ta veel lasteaias muusikaõpetaja.
Ajalehes Ühistöö kirjutati, et Kalju Kenneril on peaaegu igal päeval proovid kas Rapla kultuurimaja kooridega ja puhkpilliorkestriga või Rapla keskkooli ja lasteaia muusikaringides. Kirjutise autor manitses, et Kalju Kenner peab hoolikalt jaotama oma aega, et edasiminek toimuks igas kollektiivis.
Tänu Kalju Kennerile sai Rapla muusikaelu uusi värve
Haridusministeeriumi inspektor kirjutas 1956. aasta veebruaris inspekteerimise akti: „Isetegevus Rapla keskkoolis on võimas. Õpetajate Kenneri ja Laurimaa tubli töö tulemusena on õpilaskonnas kasvanud huvi muusikalise tegevuse vastu. Õpetaja Kenner täidab klassivälises töös oma tööülesandeid väga hästi. Ta töötab väga intensiivselt oma ringides. Töötavad puhkpilli-, rahvapilli-, estraadi- ja keelpilliorkester, sega- ja naiskoor.”
Tänu noore õpetaja entusiasmile võttis Rapla muusikaelu uusi värve. Kooli muusikakollektiivid esinesid tihti alevi kultuuriüritustel.
Üheaegselt muusikaalase tööga koolis ja kultuurimajas õpetas Kalju Kenner lasteaias lastele laule. 1956. aasta jaanuaris teatati rajoonilehes, et Rapla lasteaia eelkooliealiste mudilaskoor tegi kiiresti märgatavaid edusamme.
„Vaatamata sellele, et lasteaias puudus klaver, esitas mudilaskoor nääripeol kütkestavalt mitu laulu.” Samal aastal oli rajoonilehes reportaaž päevast Rapla alevi lasteaias. „Elava huviga võtavad lasteaia kasvandikud osa muusikalisest tegevusest. Muusikaõpetaja Kalju Kenner leiab nii nooremale kui ka vanemale rühmale sobivaid ja rõõmsaid laulukesi.”
1956. aasta jaanuaris kirjutati Rapla rajoonilehes Ühistöö: „Veel mõned aastad tagasi ei saanud laulu- ja muusikaringid Rapla alevis kuidagi jalgu alla. Puudus teadmiste ja kogemustega muusikamees – koorijuht, kes suudaks Rapla arvukat lauluhuviliste peret ja ümbruskonna pillimehi õpetada ja juhatada. Niisugune mees saabuski 1954. aasta sügisel Raplasse. Kalju Kenner seadis oma eesmärgiks Rapla muusikaelu elavdada. Ei saa öelda, et alevi rahvas oleks äsja koolipingist tulnud noort koorijuhti Kalju Kennerit just hurraa-hüüetega tervitanud, laulukoorid ja orkestrid valmis rivistanud, öeldes, et ole aga hea mees ja õpeta, siin me oleme. Nii lihtne see asi polnud. Unarusse jäänud muusikatandrit tuli nagu söötijäetud põldu otsast peale harima hakata.”
Ajalehe Ühistöö kirjutisest selgub, et tõsisemaid raskusi kohtas noor koorijuht kultuurimaja muusikaliste kollektiivide loomisel. Kultuurimaja töötajate abiga ja visa selgitustööga kohalike elanike hulgas õnnestus meeskoori meelitada kümmekond tublit lauljat. Naiskoori koosseis suurenes. Algul tuli pidevalt kokku põrgata nähtusega, et paljud koori liikmed puudusid harjutustelt. Naiskoori liikmed tahtsid võtta kavasse raskeid klassikalisi palu. Noor koorijuht andis koori soovile järele, aga oodatud loominguline edu jäi aga tulemata.
Kalju Kenner oma loomupärase visadusega otsis uusi ja õigemaid teid laulukollektiivide kujundamiseks. Ta tegeles üksikute kooriliikmete hääleseadega, püüdis tugevdada distsipliini. Edu ei lasknud end kaua oodata. 1956. aasta jaanuaris kuulus kultuurimaja meeskoori 25 ja naiskoori üle 40 laulja. Repertuaar oli jõukohasem, koori kollektiivsustunne süvenenud. 17-liikmeline puhkpilliorkester andis esimese kontserdi.
Kirjutise autor nentis, et noore koorijuhi Kalju Kenneri tööpõld Raplas on lai. „Mõndagi on tehtud, palju on veel teha. Hea valitud häälematerjaliga segakoor võiks kujuneda suureks väärtuseks. Vähe on antud veel häid kontserte, külalisreise. Kuid Kalju Kenner ei karda raskusi, visadust ja järjekindlust tal juba jätkub.”
Kalju Kenner – helide looja
Kalju Kenneri nimi seostub eelkõige muusikakollektiivide juhina, aga vähe teatakse teda kui heliloojat. Raplas innustus ta omaloomingust. Tema loomingu põhiosa moodustavad koorilaulud. Ta lõi sarja koorilaule tuntud luuletajate tekstidele: „Hällilaul” ja „Igatsus” (L. Koidula), „Meie Mihkel” ja „Üks jutt” (A. Haava), „Isatalust lahkumine” (M. Veske), „Mehe töö” (J. Smuul) jne. Rapla keskkooli omaloomingu ajakirjas „Oma sulega” on Maret Loo luuletuse „Rapla keskkooli noorte laulu” viisistus, mille tegi õpetaja Kalju Kenner. Enesekriitilises meeles pidas Kalju Kenner neid viise harrastusloominguks ega läinud neid kuhugi pakkuma. Ta piirdus vaid sellega, et proovis laule oma kooride peal.
Lisaks laulude loomisele on Kenneri omaloomingu hulgas mõned orkestripalad ning ta on seadnud kooridele ka tuntud heliloojate teoseid. Ta tegi ka orkestritele seadeid. Kalju Kenneri loomingus leidub sügavtõsiseid ja isamaalisi, aga ka humoorikaid, rahvaliku sisuga laule. Viisistamiseks hoolikalt valitud luuletused ning neile loodud lüürilised ja rahvapärased meloodiad puudutasid paljude kuulajate hinge.
Kalju Kenneri tööaastad Raplas olid edukad
Mida aasta edasi, seda enam Kalju Kenner oma tööga head mainet kogus. Rapla rajooni I noorsoofestivalil 1956. aastal pälvis Kalju Kenner heliloojana suurt tähelepanu ja mitu tema juhendatavat kollektiivi pääsesid festivali lõppvooru Tallinnas. Seal sai kooli puhkpilliorkester kuldmedali ning tunnustati ka kultuurimaja naiskoori ja naisansamblit.
Vabariiklikul koolinoorte isetegevuse ülevaatusel 1958. aastal said esikoha ja kuldmedali Rapla keskkooli keelpilliorkester ja estraadiorkester. 1959. aastal toimunud koolinoorte kunstilise isetegevuse ülevaatusel said Rapla keskkooli kolm muusikakollektiivi medali: estraadiorkestri esinemist väärtustati kuldmedaliga ning puhkpilliorkestrit ja segakoori pronksmedaliga. Ansamblitest tunnistati parimaks kooli mees- ja naisansambel. Rapla keskkoolile määrati 12 000 rubla preemiat. Kõige põhjal oli ilmne, et õpetaja Kalju Kenner oli end muusikainimesena ja -juhina veenvalt tõestanud. Pärast ülevaatust olid Rapla keskkool ja Kalju Kenner ajakirjanduse suure tähelepanu keskmes.
Kalju Kenner oli Raplas energiline ja võimekas muusikaelu edasiviija ning andeka koori- ja orkestrijuhina pälvis kultuurimaja taidlejate ja keskkooli õpilaste lugupidamise. Hea maine saavutanud muusikakollektiivide juht kutsuti (meelitati) 1959. aastal Elvasse, kus ta oli keskkooli muusikaõpetaja, muusikakooli direktor ja linna muusikaelu juht ning Tartumaal väga tuntud ja armastatud kultuuritegelane.
Rapla keskkooli endine õpetaja, Tartu Ülikooli emeriitprofessor Karl Muru koostas Kalju Kennerist kogumiku „Kalju Kenner – üks elu muusikas” (2004), kus on lühidalt kajastatud ka Kalju Kenneri esimesed tööaastad Raplas. Mainitud trükist on kasutatud ka selle artikli koostamisel.
