Rail Baltic on ambitsioonikas projekt, mille eesmärk on luua kiirraudteeühendus Baltimaade ja ülejäänud Euroopa vahel, parandades nii rahvusvahelist kui ka piirkondlikku liiklust. Kuigi peamine fookus on suurte linnade nagu Tallinna, Riia ja Varssavi ühendamisel, parandavad Rapla, Kohila ja Järvakandi jaamad kohalike elanike liikumisvõimalusi ja ühendavad nad kiirelt nii Eesti kui ka rahvusvaheliste rongiliinidega.
Rail Balticu projekti käigus rajatakse Raplamaale kolm kohalikku peatust: Rapla, Järvakandi ja Kohila. Need jaamad pakuvad paremat ligipääsu kohalikele, kes saavad edaspidi kiiresti liikuda nii Tallinna, Pärnu kui ka kaugemate sihtkohtade vahel. Lisaks parandab see ühendust väiksemates piirkondades, tõstes Raplamaa atraktiivsust nii ettevõtjate kui ka turistide silmis.
Parem ühendus võimaldab kohalikel iga päev mugavamalt ja kiiremini tööle ja kooli liikuda – olgu siis Tallinna, Pärnusse või mõnda muusse asulasse Rail Balticu trassi ääres. Samuti on oluline see, et jaamad arvestavad kohaliku elanikkonna vajadustega, pakkudes mugavaid ja turvalisi teenuseid, mis muudavad igapäevase elu lihtsamaks.
Uue aja jaamahooned
Ent Rail Baltic ei too mitte lihtsalt rööpaid ja liipreid. Raudteega kaasnevad ka kergliiklusteed, haljastus, parklad ja muidugi uued moodsad jaamahooned, mida Eestisse pole rajatud juba üle poole sajandi. Enamik meie jaamahooneid pärineb üldsegi veel tsaariajast. Koostöös Itaalia firma 3TI Progetti ja Poola ettevõtte SBS Engineeringuga on juba välja töötatud kõigi Rail Balticu peatuste visuaalne lahendus ja nõuded, Novarc Group AS teeb selle baasil projektid (sh tüüpprojektid).
Rapla jaam on kavandatud suure, nn landmark-tüüpi hoonena, mis jääb silma oma tänapäevase disainiga ning pakub elanikele ja reisijatele mugavaid teenuseid. Jaamade disain on modulaarne, mis tähendab, et neid saab tulevikus vajadusel laiendada, kohandudes reisijate arvu kasvuga. Sama puudutab parklaid – aastaks 2030 valmivaid parkimisplatse on võimalik laiendada. See oleneb juba kohalike teenuste nagu nt ühistranspordi arengust ja inimeste harjumusest. Kohalikud ooteplatvormid ja parklad on kavandatud nii, et nad vastavad kohalike elanike vajadustele, võimaldades mugavat ligipääsu nii jalgratta, ühistranspordi kui ka autoga.
Peatused ja jaamad:
mis on erinevused?
Kohalikud peatused ja jaamad täidavad erinevaid rolle. Peatus on lihtsam taristu, mille peamine eesmärk on võimaldada reisijatel rongi peale minna ja sealt maha tulla. Tavaliselt on peatuses ooteplatvorm ja viitade süsteem, samuti turvalised ülekäigud ja parkimiskohad. Rong teeb neis lühikese peatuse põhitrassil. Jaamas liigub aga rong põhitrassilt kõrvalteele. Rapla jaam on planeeritud suurema hoonega jaamaks, mis saab pakkuda rohkem erinevaid lisateenuseid, näiteks kohvikuid, samas kui Kohila ja Järvakandi on lihtsama ülesehitusega.
Ajakava ja tulevik
Kõigi Raplamaa kohalike peatuste detailplaneeringud peavad saama kinnitatud 2024. aasta lõpuks, mis looks eelduse ehitushangete väljakuulutamiseks. Eesmärk on rajada ka kohalikud peatused kogu põhitrassiga samas ajaraamis, mitte näiteks jaamahooneid varem valmis ehitada ja siis tühjana seisma jätta alles mõne aasta pärast saabuvaid reisijaid ootama. Juba praegu on Raplamaal ehituses 40 kilomeetrit Rail Balticu põhitrassist ning tööd on ajagraafikus, et juba 2030. aastal võiks Rapla, Kohila ja Järvakandi jaamast rongi peale astuda.
Palun lõpetage selle mõttetuse reklaamimine.
aku rongipeatus on kavandatud Saku linnast pea 3km kaugusele üle metsade ja põldude, väga see kiirust just juurde ei anna kohalikele Tallinna jõudmisel, kui kõigepealt peab Sakust mitu km jala peatusesse kõndima või autoga sõitma. Sama lugu Kohilas, küll natuke lähemal, aga siiski keskusest pea 2km eemal. Loodetavasti ei hakata siis kohalikke Elroni ronge hõrendama (käivad nad ju niigi liiga harva)
Rongid käivad liiga harva? Millest sa räägid? Tipptundidel, ehk perioodil, mis on liikumas kõige enam inimesi, on rongiliiklus väga hea. Ära küta siin hirmu ja hüsteeriat.
Ei tea kellele on vaja järvakandi peatust . Umbes jutt. ” elu helesinises maailmas “
Järtsu tuleb jälle elu sisse – seal kus raudtee, seal ka elu.