Keskkonnaagentuur
Säästmaks kuusikuid massilisest kahjust, mida tekitavad tüvekahjurid, on aeg alustada kahjuritõrjega, mille esimene faas on kuuse-kooreüraskile asustamiseks püünispuude paika sättimine.
Püünispuude langetamine on üks osa efektiivsest kuuse-kooreüraski tõrjest. Tõrje järgmine oluline etapp on üraski paljunemise vältimiseks üraski poolt asustatud puude õigeaegne metsast väljavedamine saeveskisse.
Metsa keskkonnaülevaatest selgub, et indikaator kliimamuutuse mõjust metsadele on kuuse-kooreüraskite kahe põlvkonna esinemine, mida varem esines harva. Sellest tulenevalt on üraskitel suurem võimekus oma arvukust mitmekordistada ning ühe aastaga rohkem metsa kahjustada.
2019. aastal tuvastati riigimetsades 725 ha ulatuses üraskikahjustustega eraldisi, ent 2023. aastal oli vastav näitaja juba 6949 ha. Perioodil 2019–2023 laienes üraskikahjustustega metsa pindala ligikaudu 19 000 ha võrra. Üraskite levikut soodustavad muu hulgas põuad ning soojemaks muutunud kevad-talved.
Seda olulisem on alustada üraskitõrjega õigeaegselt. Kevadises esimeses etapis valitakse välja püünispuud, need on tavaliselt vigastatud, nõrgestatud või kasvus alla jäänud kuused kahjustuskollete läheduses. Sobivad ka sügis-talvised tormimurru, -heite ja lumemurru kuused. Silmas tuleb aga pidada, et püünispuude asukoht jääks kolde lähedale. Asukoha valikul peab arvestama, et püünispuud ning ka lähedalasuvad langenud puud, mida üraskid saavad asustada, tuleb metsast mõni nädal pärast puude asustamist välja vedada, et putukad seal häviks.
Püünispuud langetatakse väikeste gruppidena 5–10 kaupa (kuni 10 tm hektari kohta) eemale tervetest puudest. Üraskilendluse ja -asustuse järel otsitakse üles ning raiutakse ka täiendavalt lisanduvaid värskelt asustatud jalal kasvavaid puid. Masinraie korral püünispuud langetatakse ja jäetakse võimalikult laialilaotatuna tõrjekohtadele märtsikuu II pooles, sest rullikute poolt vigastatud, osalt lahtise koorega puudel koorealune kuivab ruttu läbi ja pole mardikatele asustamiseks enam atraktiivne või asustus jääb loodetust madalamaks. Eelistada tuleks mootorsaega püünispuude langetamist.
Efektiivsuse suurendamiseks on kasutusel feromoonpreparaadid. Sellisel juhul tuleb püünispuud panna väikeste gruppidena ja iga grupi peale 1–2 feromoonpreparaati. Nendest eralduvate lõhnaainete abil saavutatakse võimalikult suurem üraskite asustustihedus püünispuude tüvel. Kevadel üraskite poolt asustatud püünispuud tuleb metsast välja vedada saeveskisse saagimiseks optimaalselt 2–3 nädala jooksul üraskite haude rajamisest, mille käigus mardikad ja haude erinevad arengujärgud hukkuvad. Viivitada sellega ei tohi, vastasel juhul jõuavad mardikad kooruda, koore alt lahkuda ning rajada läheduses kasvavatele kuuskedele mais-juunis täiendavalt sõsarhaude.
Tutvu kuuse-kooreüraski juhendmaterjaliga siin. Kuuse-kooreüraskist saab lugeda Keskkonnaportaalis.
