Siim Jõgis / fotod: Lauri Hollo
Iga kolme aasta tagant augustikuus tulevad Järvakandi elanikud kokku- nii on selle paika pannud kohalik vallavolikogu, et tähistada oma kodukoha eripära ja identiteeti. Nüüd toimus see sündmus juba kaheksandat korda. Oma osalemisega tekitas elevust Eesti president Kersti Kaljulaid.
Järvakandi identiteet ja elukorraldus on suuresti seotud klaasiga. Kohalikud elanikud tunnevad selle üle igati õigustatult uhkust. Seetõttu pole ka ime, et ühe osana Järvakandi päevade avamisest reede, 11. augusti õhtul pühitseti sisse klaasipuu kultuurihalli kõrval. See saatis Järvakandi päevade sündmusi terve nädalavahetuse vältel.
Nagu öeldud, toimuvad Järvakandi päevad iga kolme aasta tagant ning siis kolm päeva järjest ehk terve pika nädalavahetuse. Tänavune sündmus oli eriline veel selle poolest, et see oli üks osa suuremast tähistamisest ehk Rapla kihelkonnapäevadest, mis toimusid tegelikult juba juulis. EELK Maarja-Magdaleena koguduse õpetaja Mihkel Kukk selgitas toona, et koguduse sooviks on olnud sarnaselt Juuru kihelkonnapäevadele siduda see lisaks kirikule ja kalmistule ka ühe valla- ja/või külapäevaga.
“Kuna sellel aastal läks teatepulk üle Järvakandi vallale, ei soovinud nad oma traditsioonilisi vallapäevi juulisse tuua, mistõttu 11.-13. augustini toimuvad Järvakandi valla päevad on ka osaks Rapla kihelkonnapäevadest,” ütles Kukk.
“Ma annan oma südame”
Järvakandi päevi saatis tänavu küllaltki tihe programm, mis sai alguse reede õhtul ning kestis pühapäevani. Põnevaid sündmusi jagus igale maitsele. Nende seas oli nii sporti, meelelahutust kui kauni muusika nautimist.
Järvakandi päevade avamisele reede õhtul järgnes kontsert Pauluse kirikus, mis kandis pealkirja “Ma annan oma südame” ning oli inspireeritud reformatsiooni ja luterliku koraali 500. aastapäevast. Esimesele päevale saigi sellega joone alla tõmmata, kuid olulisem osa tähistamisest oli selleks hetkeks alles ees. Kõige tihedam programm toimuski just järgmisel päeval.
Laupäev sai Järvakandi kultuurihalli lähemas ümbruses alguse varakult koos laada ja lastele suunatud “Piilupardi mängutoaga”.
President rajal
Kõige suuremale katsumusele anti start laupäeva hommikul kell 11. Siis lähetati rajale kuuendat korda toimunud Järvakandi Igamehe maratoni jooksjad. See on ainulaadne jooksuvõistlus terves Eestis. Iga osaleja saab ise valida, kui pika distantsi ta läbib. Kõige lühem võimalik variant on 4,2 kilomeetrit ning kõige pikem terve maraton ehk 42 kilomeetrit. Vastavalt plaanile ja jõuvarudele võis jooksja iga ringi järel oma võistluse lõppenuks lugeda, kui soovis.
Ja ega see maraton kerge olnud. Päike andis jooksu vältel täistuld ja kerget momenti võistlejatele ei lubanud. Elevust lisas see, et Järvakandi tänavatele tuli jooksma ka Eesti president Kersti Kaljulaid. Üksinda teda rajale loomulikult ei lubatud ning seega jooksis ta koos kahe julgestuspolitseinikuga. President võttis ette poolmaratoni distantsi ehk 21,1 kilomeetrit, mille ta läbis ajaga 1 tund 54 minutit ja 20,9 sekundit. Sel distantsil startinud jooksjatest oli see kaheksas aeg.
Nii Igamehe maratoni korraldaja Rait Männa kui Järvakandi vallavanem Mart Järvik ütlesid, et presidendi osalemine oli selge juba paar nädalat enne maratoni. Avalikult seda välja ei hõigatud. Poleks olnud aus tema arvelt endale tähelepanu tõmmata.
Selgusid maakonna meistrid
Kokku läks Järvakandi Igamehe maratonil tänavu starti 180 osavõtjat, kellest maratonidistantsi läbis 37 jooksjat. Ülejäänud 143 läbisid erineva arvu 4,2 kilomeetri pikkuseid ringe. Rajal võis kohata nii kohalikke elanikke kui külalisi. Rahvusvahelise mõõtme andsid võistlusele jooksjad Soomest ja Ukrainast. Rait Männa ütles, et eelregistreerimisel oli end kirja pannud ka leedulasi, aga nemad starti ei tulnud.
Hommikul kell üksteist oli Järvakandis 23 kraadi sooja ning see oleks jooksjatele kenasti sobinud. Mõned tunnid hiljem näitas kraadiklaas juba 28-29 kraadi ning see muutis tingimused märgatavalt keerulisemaks. Vallavanem Mart Järvik ütles, et jooksu käigus tuli üles turgutada viit või kuut jooksjat, kes olid endale palavusega liiga teinud.
Järvakandi Igamehe maratoni võitis Allan Peeter Jaaska (Stamina SK) tulemusega 3 tundi 10 minutit ja 21 sekundit. Pikalt juhtis jooksu Margus Luhtoja, kes võistluse algstaadiumis kasvatas edu Jaaska ees iga ringiga. Seejärel hakkas tema samm raugema ning lõpuks otsustas Luhtoja kaheksanda ringi ehk 33,6 kilomeetri järel jooksu lõpetada. Nii avaneski Jaaskal võimalus ületada 42 kilomeetri lõpujoon esimesena.
Jaaska ütles peale võistlust jooksuportaalile Marathon100, et jooks oli tema jaoks raske. “Ega ta nii palav nüüd ka ei olnud, kuid poole pealt pidi juba hambad ristis kannatama. Tahtsin ikka gramm alla kolme tunni joosta, aga poole pealt sain aru, et seda aega täna ei tule. Kuid vahel on lõpp veelgi raskemaks läinud. Aja poolest ei läinudki väga palju raskemaks, aga enesetunne oli väga raske. Eks ta nii ongi see maraton!” ütles Jaaska.
Enam kui üksteist minutit peale teda jõudis teisena finišisse Igor Ignatenko, kelle aeg oli 3:21:48. Omakorda kaks minutit peale teda lõpetas maratoni kolmandana Erkki Etverk (SK Metsasõbrad) ajaga 3:23:57. Naistest oli maratonis kiireim üldarvestuses 18. kohal lõpetanud Ulvi Lond (4:27:17). Teiseks tuli Anu Lillemägi (5:12;56) ning kolmandaks Annika Pang (5:16:12).
Lisaks toimusid Järvakandi Igamehe maratoni raames kolmandad Rapla maakonna meistrivõistlused maratonijooksus. Mehi oli stardis üksteist. Nende hulgas olid valdavalt Järvakandi Wellod ja maakonna lõunapoolsemad jooksjad. Võistluse üks korraldaja Margus Sepp viskas õhku retoorilise küsimuse, kuhu jäävad teised jooksjad? “Kas maakonna meistrivõistlused ei ole piisavalt motiveerivad?” küsis ta. Rapla maakonna meistriks tuli tänavu Janno Juhkov (Järvakandi Wellod), kelle aeg oli 3:58:20. Teise koha sai Lauri Preimann (Järvakandi; 3:59:20) ja kolmas oli Marek Varblane (Järvakandi Wellod; 4:12:57). Naistest tuli teist aastat järjest meistriks Anu Lillemägi (Hõreda) ajaga 5:12.56. Rohkem julgeid sel aastal ei olnud.
Klaasivabriku kaks tulekahju
Üks intellektuaalselt põnevamaid sündmusi oli koduloolase Asta Paeste ettekanne Järvakandi aja- ja klaasiloost, mis kandis pealkirja “Liivakella ajavoolu peatada ei saa…”. Paeste andis erakordselt põhjaliku ja läbitöötatud ülevaate Järvakandi ajaloost kuni aastani 1945. Seda oli ühtaegu nii hariv kui põnev jälgida. Kahju ainult, et kohapeal oli kuulamas kõigest kümmekond inimest. Tegelikult väärinuks Paeste ettekanne vähemalt kümme korda suuremat huviliste hulka.
Võib-olla oli vähese huvi põhjuseks see, et samaaegselt toimusid ka teised sündmused. Kultuurihalli ümbruses peeti laata ning kõik maratoonarid ei olnud veel rajalt tagasi jõudnud. Ettekanne jättis sügava mulje ka vallavanem Mart Järvikule, kes ütles, et see tuleb kindlasti kordamisele.
Mõningaid noppeid võib sealt välja tuua. Järvakandi klaasivabrik asutati aastal 1879. Viis aastat hiljem oli seal 28 töölist ning toodeti pudeleid ja purke. Aastate jooksul on sealt üle käinud kaks suuremat tulekahju, esimene neist 1902. ja teine 1932. aastal. Asta Paeste ettekandest tuli väga elegantsel viisil välja, et Järvakandi ajalugu ei saa vaadelda eraldi ülejäänud Eesti ja Euroopa ajaloost. Nii 1905. aasta mõisate põletamine, Esimene maailmasõda kui Vabadussõda jätsid Järvakandi eluolule sügava jälje.
1930. aastal avati Vabadussõja mälestussammas, kuhu kanti 21 Järvakandi mehe nimed, kes selles konfliktis Eesti vabaduse eest langesid. Kohalik spordiväljak valmis 1939. aastal ning esimene jalgpallimatš toimus seal 13. augustil. Tol päeval sõitis Järvakandi jalgpalluritele külla Käru esindus. Ajalugu mäletab, et selle kohtumise võitsid külalised tulemusega 5:0. Hiljem peeti korduskohtumine Kärus ja siis sai Järvakandi 7:0 revanši. Asta Paeste ettekande kohaselt elas 1941. aasta novembris Järvakandis 571 inimest. Kõikidest 1945. aastal Järvakandis elanud inimestest on tema sõnul tänaseks elus veel 28.
Järvakandi päevad jätkusid laupäeva õhtupoolikul veel Rapla kihelkonna isetegevuslaste kontserdiga kultuurihalli välilaval ning peoga, kus esines ansambel Shanon. Kolmepäevane sündmus loeti lõppenuks pühapäevase vabaõhuetendusega “Meil Jerwencatos”. Vallavanem Mart Järvik ütles, et kokkuvõtete tegemisel võis sündmusega rahule jääda, sest ürituste läbiviimine sujus.
