Rail Balticu ehitus Raplamaal käib täie hooga

Rail Baltic Estonia

Pureva, Härjaoja, Harakapesa viaduktide ning mitme teise objekti kerkimine, nähtav trassikoridor ja tööde käivitumine ka Kärpla–Selja lõigul kinnitavad, et Rail Balticu ehitus edeneb graafiku järgi. Paralleelselt valmistab Eesti ette regionaalsete rongide hanget, et 2030. aastaks oleks raudteel sõitmas ka vajalik veerem.

Eesti esimene kahetasandiline raudteeristmik võtab Purevas kuju

Rail Balticu ehitus on tänavuse suvega Raplamaal teinud märkimisväärseid edusamme. Loone–Hagudi lõigul on jõudsalt edasi liikunud Pureva viadukti ehitus, millest kujuneb Eesti esimene kahetasandiline raudteeristmik.
Viadukt, mille ehitust saab praegu Elroni rongiga mööda sõites kiigata, on kavandatud nii, et Elroni rongid hakkavad tulevikus liikuma üleval, viadukti peal, samal ajal kui Rail Balticu trassi mööda sõitvad kiirrongid sõidavad selle alt läbi.
Viadukti sammaste ja vahesammaste vundamendi valamiseks tuleb minna maapinnast neli meetrit sügavamale. Augusti ja septembri jooksul jätkuvadki tööd viadukti vahesammaste vundamendiaukude rajamisel, mis valmistavad ette konstruktsiooni järgmisi etappe. Viadukti ehitab Verston valmis 2027. aasta sügiseks.
Ehitustööd on jõudsalt edenenud ka Härjaoja viaduktil, mis saab koos estakaadiga olema ligi 200 meetrit pikk. Selle suve jooksul paigaldas Verston 36 vaia, mis hoiavad tulevasi sillasambaid ja tekiplaati püsti. Harakapesa viaduktil on lõppemas tekiplaadi ehitustööd. Autoliiklus hakkab seal kulgema Rapla poole mööda uut teed Harakapesa viadukti alt läbi.

Raplamaa kõikidel lõikudel töö käib

Tänavuse suvega on Rail Balticu ehitus laienenud kogu Raplamaad läbivale põhitrassile. TREV-2 Grupp alustas töid Kärpla–Selja lõigul, 14 kilomeetril, mis kulgeb Kehtna ja osaliselt Rapla valla territooriumil. Kuni 2028. aasta sügiseni kestva ehituse käigus rajatakse raudtee muldkeha ning hulk taristut, sealhulgas Kärpla ökodukt, Lihuveski loomatunnel, Velise ja Nurtu jõe sillad, Ahekõnnu ja Nõlva viaduktid, Järvakandi jaama uus perroon ning Kootja rohesild.
Lisaks tulevad kümned väiksemad ulukitunnelid, veejuhtimise süsteemid, hooldus- ja juurdepääsuteed, müratõkkeseinad ja haljastus. Varasematel aastatel on samale lõigule juba rajatud Selja ökodukt.

Raudtee-ehitus on graafikus, aeg hankida ronge

Rail Balticu projekt püsib graafikus, et esimene kiirrong Tallinnast Ülemiste Linda terminalist võiks väljuda 2030. aasta detsembris. Paralleelselt raudtee ehitusega valmistab Eesti ette riigihanget viie regionaalse rongi soetamiseks. Tegemist on raamhangetega, kuhu saavad soovi korral panustada ka Läti ja Leedu. Taristuminister Kuldar Leisi sõnul on Läti juba üles näidanud suurt huvi ühishankes osalemise vastu.
„Ühishange tooks kõikidele Balti riikidele märkimisväärseid eeliseid. Suurem kogus võimaldab saavutada mastaabiefekti ja soodsama ühikuhinna, samas tagab tehnilise ühtivuse ja annab võimaluse ronge paindlikult üle riigipiiride kasutada kogu Rail Balticu võrgustikus,” rõhutas Leis.