SEB majandusprognoos: muutlik, kuid lootustandev tulevik

Mihkel Nestor, SEB majandusanalüütik

Maailmamajanduse teekond on 2025. aastal olnud konarlik ja valitsevad meeleolud kõikunud seinast seina. Äärmine ebakindlus on vaheldunud perioodidega, kus tunneli lõpus näis terendavat valgus. Tänaseks oleme aga jõudnud punkti, kus teravate geopoliitiliste konfliktide ja USA kaubandusläbirääkimiste tulemusel on maailmamajandus aeglustumas.
Teisalt tuleb tõdeda, et aeglustumine on kardetust väiksem ja erinevalt USAst liigub suurema osa riikide majandus pigem tõusvas joones.

Ühendriike peksavad omad vitsad

Trumpi kaubanduspoliitikaga kehtestatud tollimäärad, mis tõenäoliselt jäävad keskmiselt vahemikku 15-20%, mõjuvad majanduskasvule piiravalt. Kuigi nende tegelik mõju on reaalsuses veel teadmata, kahjustavad need tõenäoliselt ennekõike USA enda olukorda, peamiselt läbi kõrgema inflatsiooni.
Lisaks inflatsiooniohule on viimasel ajal nõrgenenud USA tööturg ja tarbimine ning ka tehisaru valdkonna investeeringud ei kanna soovitud vilju. Nende tegurite toimel kahaneb SEB hinnangul USA majanduskasv tänavu mullusega võrreldes ligi poole võrra ehk 1,6%ni. Sarnaseks jääb kasv ka 2027. aastal.

Hiina trotsib USA negatiivset mõju, eurotsoon kogub hoogu

Kaubandussõda USAga on mõjunud Hiina majandusele küll negatiivselt, kuid oluliselt vähem kui kardetud. Hiinale on abiks olnud suurenev eksport teistel turgudel, kuid ka riiklikud toetused sisemajanduse kasvu kiirendamiseks. Seetõttu täidab Hiina oma 5% majanduskasvu eesmärgi ka sellel aastal. 2026. ja 2027. aastaks on Hiinas oodata küll teatavat aeglustumist, kui SKP kasv piirdub 4,5%ga.
Euroala majandus on kõigele vaatamata sellel aastal pisut hoogu kogunud. Kui mullu piirdus siinne majanduskasv 0,9%ga, siis selleks aastaks prognoosib SEB kasvu 1,2%. 2026. aastal kiireneb Euroala majanduskasv 1,3% ja 2027. aastal 1,5%ni. Majanduse kosumist toetavad nii madalamad intressimäärad kui ka Saksamaa majandusseisu tugevnemine.
Negatiivse poole pealt on leibkonnad vaatamata palgakasvule ja inflatsiooni taltumisele endiselt kulutuste tegemisel pigem ettevaatlikud.

Eesti taastumist kimbutab inflatsioon

Eesti majandusnäitajad on aasta esimeses pooles selgelt paranenud, ent tagasipõrge on siiski jäänud ootustele alla. Esimese kvartali 0,3% SKP langus oli suuresti tingitud nõrgast tarbimisest. Tarbijakindlus püsib juba kolmandat aastat ajaloolises madalpunktis. Seda on põhjustanud tõusvad maksud, valitsev (geo)poliitiline ebakindlus ja mis peamine – jätkuv inflatsioon. Kuigi eurotsoonis on inflatsioon enamjaolt normaliseerunud, on Eesti erand.
Tarbijahinnad kasvasid aasta esimeses pooles keskmiselt umbes 5%. Kui ootus hindade pidevaks kasvuks kinnistub, saab sellest isetäituv ennustus, mis kahandab ostujõudu ja Eesti konkurentsivõimet. SEB prognoosi põhjal kujuneb 2025. aasta keskmiseks inflatsiooniks 5,2%, mis järgmisel aastal taandub 3,2% peale.
Teisalt leiab majandusest ka hulganisti positiivseid märke: eksport ja tootmine on kasvutrendis ning madalad intressimäärad on hoogu andnud kinnisvaraturule ja ettevõtete investeeringutele. Eesti majanduskasv piirdub nigela stardi tõttu tänavu 1,2%ga, kuid jõuab kiireneva ekspordi toel 2026. aastal 2,5% ja 2027. aastal 2,8%ni.
SEB värske majandusprognoosiga on võimalik lähemalt tutvuda siin: https://sebgroup.com/our-offering/reports-and-publications/nordic-outlook-reports