Ulvi Blande
Kolmepäevasele filmifestivalile “Kaader” pandi suurejooneline punkt Raplas Okta Centrumis. Tänavu tähistas festival oma 20 aasta juubelit ja selle puhul peeti filmigala just selles ajaloolises hoones.
Okta Centrum ehk endine Rapla KEK-i hoone on olnud filmimaailmaga seotud juba 1980. aastate algusest. Suur saal, mis oli kunagi Raplas õitsva kultuuri süda, ärkas korraks uuele elule ja sai kogeda üle hulga aja filmikunsti ja peaaegu täissaali.
“Kaader” on omanäoline festival, mis toob kokku filmitegijaid ja -huvilisi kogu Eestist. See on nagu omamoodi sõltlaste kokkutulek.
Festival on eriline selle poolest, et kõik osalevad filmid valmivad festivali ajal 24 tunni jooksul. Sel aastal osales festivalil 33 filmi + 3 Filmisprindi filmi. Nende esilinastus oli reede õhtul Rapla kinos, kus žürii valis välja parimad linateosed. Žüriisse kuulusid Valter Uusberg, Ain Mäeots, Mikk Jürjens, Rainer Sarnet ja Mait Laas.
Laupäeva, 25. oktoobri õhtul esitleti kinoks muudetud Okta Centrumi saalis žürii poolt välja valitud 11 paremat filmi. Õhtut juhtis näitleja ja koomik Kait Kall, kes sobis ideaalselt sellesse rolli. Ta oskas oma vaimukate mõttevälgatuste ja huumori abil võtta noortelt intervjueeritavatelt pinge maha ja tegi nii mõnelgi olemise vabamaks.
Õhtu avas introfilm, mille olid teinud Sander Saard, Ergo Pajuväli ja Andrias Unt ja mis kulmineerus suisa bändiks. Avasõnad ütles žürii liige Valter Uusberg, kes oma tervituskõnes tõi välja, kui uhke tunne tal on, et Rapla muutus filmilinnaks, ja tõi välja märksõnu, mis selle eriliseks teeb. Tervituseks sai sõna ka Rapla vallavolikogu esimees Kalle Toomet, kes juhtis tähelepanu, et Raplas pole inimest, kes poleks 20 aasta jooksul festivaliga kokku puutunud, ja kiitis, kui palju häid filme on selle ajaga sündinud.
Esitusele tulnud filmid:
1. “Lukus” – Betra Käsper tõi ekraanile oma väga isikliku loo, millega ta tahtis juhtida tähelepanu OCD-häirele. Need n-ö sundmõtted on korduvad mõtted või kujutlused, mis tükivad millegi tõttu pähe. Inimene saab enamasti aru, et need mõtted on mõttetud, kuid ei suuda nendele mõtlemist lõpetada.
2. “Eksam” – Tristan Asavi
3. “Häng” – Simmo Saska, Alex Tervinsky. Pöördelise lõpuga film noorukite ringi hängimisest. Filmi idee on elust võetud. Nad jätsid palju näitlejate kanda ja peaosades olid noored andekad poisid.
4. “Vahepeal” – Anna Cordey. Film surmaga leppimisest ja lahtilaskmisest.
5. “Midagi tõelist” – Anton Zahharov. Kus lõpeb tõde ja algab tõelisus.
6. “Gambit” – Exitdoor Pictures Entertainment. Filmi idee sündis lõkke ääres sõpradega pidutsedes. Ühel hetkel tabasid nad end arutlemas, kuidas tavaliselt kujutatakse ette Surma. Ikka mustas ja kapuutsiga. Nende filmis oli Surm väike poiss. Film rääkis sõjast ja sellest, et sa võid üritada ära joosta, aga Surma eest ei saa ära joosta.
7. “Kõrvaga kuuldav ühtlane kõrge sahisev heli, mille spektris leidub võrdsel hulgal igasuguse sagedusega võnkumisi” – Jakob Koppelman. (Rääkisid Jakob (paremal) ja peategelane.) Filmile andis tõuke valge müra definitsioon. Noored autorid üritasid edasi anda vastikut painetunnet häirivast mürast meid ümbritsevas keskkonnas ja kuidas mürast välja saada.
8. “Sülita välja” – Aaron Thor Härm. Film sellest, et meil kõigil on oma väike pahe või kiiks ja kuidas toime tulla eelarvamustega, samuti sallivusest ning iseendaks jäämisest. Nalja kaudu räägitakse tõsistest asjadest. Filmi autor rääkis, et ta sai idee WC paberi söömise sõltuvusest. Humoorikas koht filmis oli, kui peategelane tõsimeeli räägib erinevate WC paberite maitsetest.
9. “Tähtis Kõne” – Egert Verbak. Film juhtumuste jadast ja sellest, et elul on vahel omad plaanid.
10. “Kihar” – Kaur Vahtre, Johan Mürk. Film läheduse vajadusest ja üksteise jaoks lihtsalt olemas olemisest.
Lisaks näidati veel boonusena üht filmi “Everything” – Filmiselts Arhailisemad. See punt on “Kaadri” ajaloo jooksul alati osalenud ning film oli sõpruskonna sõnum “Kaadri” vaatajatele.
Mõned tähelepanekud žürii tagasisidest. Kiideti ettevalmistust ja ajaplaneerimist. Tase on nii hea, et 24 tunni jooksul ainult filmitakse; festival on muutunud üle-eestiliseks, mida kõik jälgivad. Ain Mäeots toonitas, et “Kaader” on lennanud järjest kõrgemale ja hoo sisse saanud. Kuna tase on päriselt kõrge ja konkurents hästi tihe, ei pea need, kes ei pääsenud kümne hulka, end halvasti tundma.
Festivali võrreldi kiire visandi või saržiga, mida “Kaader” teeb filmivahenditega. Eesmärk on terviklikkus lühiformaadis. Lisaks on “Kaader” koht, kus noored filmihuvilised saavad oma esimese kogemuse päris filmivõistlusel koos professionaalsete tegijatega.
Auhinnad:
Foto: Ulvi Blande
Grand Prix: “Sülita välja”. Väga terviklik film. Žürii oli ühel meelel, et see on pärisfilm, milles on kõik olemas.
Parim meesnäitleja: Hugo Marten Harima ja Jaan Maemurd. Film “Häng”
Parim naisnäitleja: Rebeka Edur. Film “Tähtis Kõne”
Parim visuaal: “Midagi tõelist”
Publiku lemmik: “Sülita välja”
Filmisprindi parim (“Kaadri” järelkasv): „Draamakuningannad”. Film tuli valmis teha 3 tunniga.
Žürii eriauhinnad:
Parim tehniline teostus: “Vau, kummitus”
Parim loo jutustus: “Tähtis Kõne”
Ain Mäeotsa eriauhind: Sõja olemuse peenetundelise käsitluse eest filmis “Gambit”. Ain Mäeots pakkus kogu tiimile osalemist oma uues filmis.
“Lukus”. Betra Käsperile nii isiklike teemade käsitlemise eest.
Meelis Masso advokaadibüroo eriauhind: film “Häng”.
Suur kummardus tehti Kersti Saadlole, kes on “Kaadri” loomise juures olnud algusest saadik ja kellest on saanud festivali suur fänn. Ta on peaaegu ainuke, kes on kõik filmid ära vaadanud.
Ürituse peakorraldaja on “Kaadriga” üles kasvanud Rando Aav. Tema tiimist toodi esile veel Drevor Andris Rudnevsit, Richard Liibekit ja Grethen Tormi.
Kaadri tiimile olid suureks toeks ka Kertu Viltok, Frances Fuchs ja Kaimo Veinberg.
