Riina Sikkut,
Riigikogu liige, SDE aseesimees
Riigieelarve on valitsuse valikute peegel – aasta kรตige olulisem seadus nรคitab parasjagu vรตimul olevate erakondade prioriteete. 2026. aasta riigieelarve pidavat peaministri sรตnul tooma meile jรตukuse ja tagama julgeoleku. Tรตde on paraku vastupidine. See ei loo jรตukust, vaid kasvatab vรตlga, see ei taga julgeolekut, vaid รตรตnestab usaldust.
Reformierakonna juhitud valitsus ei tea, mida tรคhendab tรถรถtamine miinimumpalga eest, รผksi laste kasvatamine, erihoolekande jรคrjekorras kohta ootava lรคhedase eest hoolitsemine vรตi kodu soetamine rekordiliste kinnisvarahindade juures. Kahetsusvรครคrselt vaatavad eelarvest vastu nii hoolimatus nรตrgemate suhtes kui ka sotsiaalse ebaรตigluse kasv.
Ei ole vรตimalik selgitada, miks kingitakse maksuotsuste tulemusena 10 protsendile kรตrgeima sissetuleku teenijatele, kelle kuupalk on niigi รผle 4000 euro, rohkem kui 100 miljonit eurot. Viimaste aastate toiduainete hinnatรตusu tingimustes suunatakse nappivaid eelarvevahendeid sinna, kus muret ei ole, selle asemel, et parandada perede, รผksikvanemate ja madalapalgaliste toimetulekut.
Eraldi kรผsimus on, kas otsustajad said sellest aru. Mul oli Riigikogu infotunnis huvitav kรผsimuste-vastuste voor peaministriga, kes proovis mulle selgeks teha, et รตpetaja vรตidab maksukรผรผru kaotamisest neli-viis korda suurema summa kui mina Riigikogu liikmena. Peaminister muidugi eksis.
Sotsiaaldemokraadid ei lepi valitsuse valikutega. Meie muudatusettepanekud eelarvele on sisulised ja suunatud suurimate murekohtade lahendamisele viisil, millele vรตiks olla erakondadeรผlene toetus. Esiteks, tรตeliselt vajaduspรตhine toetus on toimetulekutoetus, millele pole kellelgi maailmavaatelist vastuseisu. Viimati tรตusis toimetulekupiir 2022. aasta juunis. Vahepealne inflatsioon ja eriti toiduainete hoogne kallinemine on teinud oma tรถรถ ja kรตige haavatavamas seisus inimesed on jรครคnud tรคnaseks kaitseta. Meie ettepanek on suurendada toimetulekupiiri valitsuse pakutud 20 euro asemel 100 euro vรตrra, et see jรตuaks 300 euroni.
Teiseks, sรผgavalt alarahastatud erihoolekanne on kriitilises seisus – paljud vaimupuudega ja psรผรผhikahรคiretega inimesed ning nende lรคhedased on jรครคnud abita ja viidud meeleheite piirile, kuna riik ei suuda hรคdavajalikke teenuseid osutada. Lisarahaga saab lรผhendada jรคrjekordi ja maksta raske hooldustรถรถ tegijatele paremat palka.
Kolmandaks, riigi tulud on vรตrreldes omavalitsustega kasvanud mรคrksa rohkem. Omavalitsused ei saa aga รผldise hinna- ja palgatรตusu tingimustes hakkama riigi rahastatud รผheeurose koolilรตunaga, kรคrbitud huvihariduse toetusega ja paigal seisva lasteaiaรตpetajate palgatoetusega. Lapsed รตpivad paremini tรคis kรตhuga, on targemad ja tervemad siis, kui nad saavad huviringides kaasa lรผรผa. Samuti vรครคrivad lasteaiaรตpetajad sarnaselt kooliรตpetajatega palgatรตusu. Kรตik see jรคi eelarves tegemata. Nende vajalike muudatuste kogukulu ulatub 70 miljoni euroni, mis jรครคb kรตvasti alla summale, mis teeb maksukingituse 10 protsendile jรตukatele. Seega kรผsimus ei ole rahas, vaid prioriteetides.
Maailmavaateliselt vรตib ju vaielda, kas eelarve peaks teenima jรตukate huve vรตi pakkuma tuge nรตrgematele. On aga tรคhelepanuvรครคrne, et tรคna ei kรคi mingit debatti selle รผle, et kunagi varem pole tehtud nii vastutustundetut eelarvet ega eelarvestrateegiat. Ka rahandusminister on Riigikogu ees korduvalt tunnistanud, et ta ei ole uue eelarve รผle รตnnelik. Muidugi ei ole.
รlimadala toetusega valitsus proovib illusionisti kombel luua pettekujutelma, et laenurahaga on vรตimalik makse langetada, ja seda veel olukorras, kus riigi pรผsitulud ei kata juba praegu pรผsikulusid. Tagajรคrjeks on rekordiline puudujรครคk neljaks aastaks ja peaaegu poole vรตrra kasvav laenukoorem. Riigi mรผhinal paisuv vรตlakoormus tรคhendab ka intressikulude mitmekordistumist. Juba tรคna maksame vรคlismaale intressideks peaaegu sama palju, kui kulub aastas kultuuri vรตi perearstiabi rahastamisele. Need suurusjรคrgud on kohutavad ja ainult kasvavad.
Kui me iga majanduslanguse ajal vรตtame laenu ja majanduskasvu perioodil ei suuda eelarvet tasakaalu poole viia, siis millal me seda รผldse suudame? Jรคrgmiseks kriisiks ei ole enam mitte mingit puhvrit – laskemoona meil on, aga eelarvepoliitiliselt oleme tรคiesti kaitsetud. Lisaks puudub igasugune plaan, kuidas pรคrast 2029. aastat miinusest vรคlja ronida.
Eelarve nรคitab hoolimise ja vastutustunde puudumist.
