„Muutus” algas Märjamaalt

Tanel Siilivask

Kolmapäeval enne hingedepäeva sain kogemuse osaliseks, mille kohta oleks keeruline leida üheselt sobivat väljendit. Situatsioon tundus samaaegselt veider, üleolev, dotseeriv ja küündimatu. Sain tunda „muutust”, mida võitjad olid oma kampaanias lubanud. Needsamad jõud, kes on Märjamaal kohaliku võimu juures erinevates rollides figureerinud juba pikki aastaid. Seekord siis „muutuse” loosungite all.
Viilumäe kalmistul üht hauaplatsi koristades oli ju tarvis vabaneda kokku riisutud puulehtedest. Et olin seal elus teist korda ja viimati südasuvel, hakkasin otsima võimalust leida tekkinud haljasjäätmetele kogumiskohta. Leidsingi sellised kalmistu aia äärest, mille kõrvale olid tekkinud tahvlid kirjaga „Haljasjäätmete mahapanek keelatud!”.
Selgus, et haljasjäätmeid tohib nüüdsest ladustada kahel kogumisalal, millest üks asub kalmistu Märjamaa-poolsel küljel ja teine tagaosas. Kalmistu keskele oli paigaldatud kaks suunaviita, mille disain ja kontseptsioon olid justkui laenatud telefilmist „Meie Uduvere”, mis filmis näitasid humoorikalt vastassuundades.
Hakkasin tassima oma lehekotte läbi vihma ja pori, umbes neli kuuekümneliitrist tihedalt kokku pressitud kotti, omajagu rasked. Kogumisalani sada meetrit, tagasi niisamuti. Minule see otseselt liiga ei teinud, kuid püüdsin ette kujutada, kuidas näiteks eakas naisterahvas, kel aastaid üle kaheksakümne, oleks selle protsessiga toime tulnud, seejuures viisakaid riideid määrimata. Orgita-poolsest küljest kogumisalani on vähemalt 150 meetrit, edasi-tagasi 300. Kõlab juba nagu suuremat sorti trenn, eriti kui seda distantsi tuleb vanainimesel läbida 4-5 korda.
Tarkadelt infotahvlitelt võis lugeda, et varasemad ladestuspaigad olevat olnud isetekkelised, ja saada ka õpetust, et küünlad ning kunstlilled kuuluvad segaolmejäätmete hulka, mille tarvis olid tõesti paigaldatud kalmistu territooriumile plastist jäätmemahutid. Kuid sellega veel üllatused ei piirdunud. Olles tulnud kalmistule Pärnu maantee poolsest parklast, meenus, et seal seisab suur multilift-konteiner.
Seega ei hakanud oma viimast, poolikut kotti „määratud” kogumisalale viima, vaid eeldasin, et utiliseerin selle kalmistu ees parklas. Kohale jõudes paraku selgus, et mainitud konteiner on mõeldud hoopis segaolmejäätmete tarvis. Keegi oli nähtavasti prognoosinud, et sügisel tekib küünlaid ja kunstlilli kuupmeetrite kaupa, aga puulehti näpuotsaga? Niisiis vantsisin läbi vihma ja pori tagasi sinna, kuhu vaja, kus on õige koht!
Et kalmule ka küünal panna, oli minu järgmine külastus laupäeval, päev enne hingedepäeva. Kalmistu oli rahvast täis, tuldi ja mindi. Vaatepilt oli muidugi ootuspärane, isetekkelised lehehunnikud siin-seal ja endistes kohtades, küünalde jaoks mõeldud prügikonteinerite ümbrused lehekotte täis tassitud.
Lugejal võib olla nüüdseks tekkinud küsimus, miks üldse tuua üht Eesti mõistes üsna tavapärast kogemust avalikkuse ette. Olen selle võlgu neile märjamaalastele, kellega kalmistul juttu tegin. Sain ühese kinnituse, et neid on omajagu, kes kogetud situatsioonist häiritud! 30. oktoobril ilmunud Maalehest võis lugeda, et aedades sügisel tekkivaid puulehti pole samuti võimalik Märjamaal ära anda. Märjamaa jäätmejaam neid vastu ei võta, Orgita jäätmehoidla suleti seoses keskkonnaloa puudumisega.
Kavandatav Orgita jäätmejaam võiks parimal juhul valmida paari aasta pärast ja seni palun väga – kui kohapeal kompostida ei saa, viige oma lehed 26 km kaugusele Raplasse ja makske nende kompostimise eest! Ja mitte ainult oma isikliku kinnistu lehed, vaid vald utiliseerivat sel viisil ka needsamad kalmistul tekkivad lehed.
Tulles tagasi kalmistu teema juurde, torkab paigaldatud infotahvlitel vältimatult silma ehtnõukogulik kantseliit ja üleolev suhtumine inimesse. Haljasjäätmete kogumiseks „on määratud” kaks erinevat kogumisala. Kes määras? Millisel põhjusel? Kelle soovi või mandaadi alusel? Kes vastutab? Varasemad „isetekkelised alad” on seal tekkinud ehk sada, võib-olla rohkemgi aastat tagasi. Kas üks vallakodanikke esindav võimuorgan ei peaks pigem loomulikku elutegevust legaliseerima, muutma esteetilisemaks kui vaja, otsides sobilikke lahendusi märjamaalastega läbi arutades? Vajadusel ka keskvõimuga konfrontatsiooni minnes.
Selle asemel paneb juba nomenklatuurseks kujunenud koosseisuga omavalitsus riigivõimu truu sülekoerana inimesed fakti ette. Sest seadus ei näe ette ja GOST ei luba. Las vanainimene võimleb end nahast välja, kui meie oleme nii otsustanud! Meenuvad read Gunnar Grapsi laulust: „Sitsi, sitsi, sitsi, kutsu, ikka! Sinu peremees, näed sa, on päevast päeva rikkam!” Ja nii on, sest MEIE VÕIME, MEIE SAAME JA MEIE TEEME! JA MEID EI HUVITA!

Märjamaa abivallavanema Villu Karu kommentaar

Haljastusjäätmete kogumiskohad on olnud kogu aeg väljaspool kalmistu piire, kalmistut piirava kiviaia taga, neid ei ole kaugemale viidud. Viimase ümberkorraldusega kaotati haljastusjäätmete ladustamine kalmistu Orgita küla poolses servas kiviaia taga, kuna tegu on eramaaga, kus pehme pinnase tõttu on jäätmete äravedu raskendatud.
Praegused haljastusjäätmete ladustamise kohad asuvad kalmistu taga Kalmistu tee ääres ning kalmistu alevipoolses küljes. Kalmistu keskele ei ole haljastusjäätmeid kogutud sobiva platsi puudumise tõttu. Ainukesel suuremal platsil kalmistu keskel korraldatakse aeg-ajalt tseremooniaid, mis seotud surnuaia pühadega või muude vajadustega.
Kalmistul on külastajatele kasutamiseks 6 aiakäru ja hulk tööriistu, mis asuvad kalmistu kuuris. Sellekohane info on kalmistu teadetetahvlil, kus kirjas ka kalmistuvahi töötelefon. Mõnikord inimesed jätavadki oma jäätmed kärudesse, mille siis kalmistuvaht viib jäätmetele ettenähtud kohta. Arvan, et suheldes kalmistuvahiga, ei tohiks jäätmete koristamine olla probleem.
Haljastusjäätmeid on võimalik ära anda korraldatud jäätmeveo kaudu. Korraldatud jäätmeveoga ühinemine on kõigile majapidamistele vallas kohustuslik. Jäätmevedajalt on võimalik tellida ka haljasjäätmete vedu. Teenus on tasuline, aga kogu jäätmekäitlus, mille üks osa on jäätmete üleandmine vedajale, on elanikele vähemalt osaliselt tasuline. Seega väide, et haljastusjäätmeid ei ole Märjamaa vallas võimalik ära anda, ei vasta tõele.
Probleem kipub olema pigem kohanemises jäätmete kogumise uute nõuetega, mis tulenevad Jäätmeseadusest. Endisaegsed, selleks spetsiaalselt kohandamata jäätmete ladustamise platsid ei ole tänapäeval enam kasutatavad ja kuuluvad likvideerimisele. Märjamaa vallavalitsuse eesmärk on uue jäätmejaama rajamine Orgita külla, kus hakataks vastu võtma muu hulgas ka haljastusjäätmeid. Selle eesmärgi elluviimiseks ootab vallavalitsus positiivset kaasrahastuse otsust Keskkonnainvesteeringute Keskuselt.
Kalmistuga seotud teema kokkuvõtteks lisan teadmiseks, et Märjamaa Viilumäe kalmistul on jäätmeteemalised infosildid 8 kohas, lisaks kahele haljastusjäätmete kogumiskohale on 10 segaolmejäätmete konteinerit. Kalmistul on 2 veevõtukohta ja vallavalitsuse poolt tuuakse igal aastal 30 t tasuta liiva haudade korrastamiseks, mis jaotatakse kahte kohta. Kärud ja tööriistad hoitakse kogu aeg jooksvalt töökorras.
Kuigi võimalused jäätmete liigiti kogumiseks on ka kalmistul loodud, ei kasuta mõned külalised seda võimalust eesmärgipäraselt ja nii võib tihtilugu haljasjäätmete hulgast leida nii küünalde jäänuseid kui ka muid plasttooteid. Loodame, et ajapikku ka inimeste teadlikkus paraneb.