Kohila kasvab ja muutub: uus jaam, töökohad ja elamukvartal kujundavad alevi tulevikku

Sisuturundus

Kohila alevi välimus hakkab lähiaastatel oluliselt muutuma: juba on näha tulevase Rail Baltica jaama naabrusesse tulevat uut liiklussõlme, algamas on tööd jaama enda alal, lisaks käib jaama naabruses valukoja ehitus ja rajatakse uus elamukvartal, kuhu kerkivad liginullenergia korterelamud.

Lisaks Tallinna Ülemiste ja Pärnu rahvusvahelistele reisiterminalidele on Rail Baltica Eesti osasse planeeritud ka kohaliku tähtsusega peatused regionaalrongidele. Eesti raudteelõigule tulevad kohalikud peatused Raplamaal Raplasse, Kohilasse ja Järvakandisse; lisaks veel on Harjumaal Assaku, Luige, Saku ja Kurtna peatused ning Pärnumaal Kaisma, Tootsi, Urge, Surju ja Häädemeeste, mille vahel hakkab reisijaid vedama Elron.
Kohila jaama detailplaneeringu kehtestas Kohila vallavolikogu juba 2024. aasta lõpus.  Raudteerajatiste, eelkõige ooteplatvormide ehitus toimub Kohilas, nagu mitmel pool Harju- ja Raplamaal, paralleelselt põhitrassi ehitusega. Kohila jaama teenindava taristu ehitus jääb järgmisesse aastasse, et juurdepääsuteed valmiksid jaama endaga samaks ajaks.
Jaama juurdepääsuteed, ülepääsud ja tunnelid on planeeritud nii, et liikumine oleks mugav ja ohutu, et keegi ei saaks sattuda juhuslikult raudteele ning loomulikult peab saama rongile nii lapsevankri, jalgratta kui ka ratastooliga.

Ajalugu kordub: raudtee annab taas elule hoogu juurde

Umbes 125 aastat tagasi, kui kitsarööpmeline raudtee ühendas Kohila Tallinna ja Viljandiga, tõi see kaasa tööstuse, ettevõtluse ja elamuehituse puhangu.
Rail Baltica Eesti osas algab rongiliiklus 2030. aastal, aga juba on raudtee mõju näha. Tulevase jaama juures käib BLRT valukoja ehitus –14 miljonit eurot maksev tehas alustab tööd 2026. aasta sügisel ja annab tööd umbes 70 inimesele.
Mitmed piirkonna tööandjad on öelnud, et just kvaliteetse elamispinna nappus takistab spetsialistide piirkonda kolimist. PSP Capital sõlmis eelmisel aastal Kohila vallavalitsusega lepingu Tööstuse 29a arendamiseks, mis võib kujuneda viimaste kümnendite mõjukaimaks kinnisvaraprojektiks piirkonnas.
Neljale hektarile kavandatakse kuus kaasaegset kortermaja kokku 78 korteriga. Arendaja sõnul on eesmärk pakkuda kvaliteetseid, energiatõhusaid kodusid kasvava elanikkonnaga vallale — eriti olukorras, kus Rail Baltica avamine toob piirkonda uusi töökohti ja elanike liikumistrajektoorid muutuvad.
Arendusalale kavandatav kuue kortermajaga kvartal ei koosne identsetest majadest, vaid erineva planeeringuga kortermajadest, mis lubavad kujundada tervikliku ja detailideni läbimõeldud elukeskkonna. Praegu on kvartal projekteerimise faasis, esimeste majade ehitus algab järgmisel aastal.
Kohila kompaktne ülesehitus – koolid, lasteaiad ja teenused lühikese jalutuskäigu kaugusel kodudest – muudab selle atraktiivseks nii Tallinna pendelrändajatele kui ka Raplamaa ja Harjumaa teiste valdade elanikele. Rongiliikluse avamine Rail Baltical 2030. aastal tugevdab seda liikumisloogikat veelgi.

Vaata ka videot:

https://www.youtube.com/watch?v=soRu3JP3tcU