Reet Saar / foto: Reet Saar.
Märjamaal on Eestis ainulaadne „kaks ühes“ mälestusmärk – kümne meetri pikkusele ja kuue meetri kõrgusele kirikaiaväravale on paigaldatud kaks nimedega tahvlit Esimeses maailmasõjas ja Eesti Vabadussõjas hukkunutele.
Mälestusmonument avati 11. septembril 1932. aastal. Avamise 85. aastapäeva tähistati Märjamaal 10. septembril ajaloopäevaga. Sündmuse idee algataja Heiki Magnus Eesti Vabadusvõitlejate Liidust on koostöös isamaaliste organisatsioonide ja omavalitsustega korraldanud selliseid ajaloopäevi mitmel pool Eestis.
Päevakohasel jumalateenistusel kanti esmalt kirikusse organisatsioonide lipud ja pärjad ning hiljem süüdati mälestusküünlad lahkunute auks.
Järgnes pidulik tseremoonia kiriku väravas. Kahel pool kirikuväravat seisid lippurid, mängis kohalik puhkpilliorkester ja peeti päevakohaseid sõnavõtte. Kõnelesid Märjamaa vallavanem Villu Karu, Eesti Vabadusvõitlejate Liidu esimees vanemleitnant Tiit Põder ja Kaitseliidu Rapla maleva pealik major Meelis Pernits. Viimane ütles, et meie kõigi kohus on olla võimalikult tugev, et luua tugev heidutus idanaabri vastu ja et kunagi ei peaks kaotama ühtki elu. Eesti riigikaitse aluseks on meie iseseisev kaitsevõime ja liitlasväed. Pernits kutsus liituma isamaaliste organisatsioonidega. Aupaukude saatel asetati kirikuvärava mälestusplaatide ette neli pärga.
Seejärel siirdusid koosviibijad lippude järel rongkäigus kogudusemaja juurde. Seal pakkusid naiskodukaitsjad lõunasuppi. Uudistada sai kaitseliitlaste tehnikat, relvi ja varustust. Järgnes ajalookonverents, mida juhatas ajaloolane Silver Loit.
Kogudusemajas peetud konverentsi esimese ettekande tegi pastor Illimar Toomet, kes kõneles Märjamaa Maarja kirikust läbi aegade. Silver Loit rääkis Vabadussõja mälestusmärkide rajamisest Eestis üldisemalt ja pikemalt siinsest. 12. detsembril 1925 registreeriti mälestuse jäädvustamise komitee, kes hakkas Märjamaa mälestusmärgi jaoks raha koguma. Avamiseni jõuti seitsme aasta pärast.
Ajaloopäevaks välja antud brošüüris on kirjas, et Märjamaal püstitati Vabadussõja mälestusmärk kiriku väravana Märjamaa langenud sõdurite mälestuse jäädvustamise komitee algatusel. Kavatsus mälestusmärk rajada tekkis paar aastat varem, eestvedajaks tolleaegne kirikuõpetaja Jaan Lääne. Raha koguti annetustena, monumendi eskiisi valmistas Orgita küla mees Johannes Visner. Ehitusmeister oli tema vend Otto Visner koos sama küla meestega. Ehitati kohalikust materjalist. Nimetahvlitele kanti 122 langenu nimed.
Mälestusmärk pühitseti 11. septembril 1932. Vaimuliku talituse toimetasid praost Gustav Haller ja Vigala koguduse õpetaja Ferdinand Jürgenson.
1941. a sõjasuvel viidi tahvlid kirikusse varjule, kus need siiski hävisid. Okupatsioonivõimud säästsid küll Märjamaa kirikuvärava, kuid lõhkusid nimetahvlid ja väraval olnud Vabadusristi kujutise.
Hanno Schotter meenutas oma sõnavõtus kohaliku muinsuskaitseseltsi asutamist 24. augustil 1988. Sellele eelnes Märjamaa kultuurimajas suur rahvakoosolek, kus arutati, kas alevisse rajada Nõukogude armee võitlejatele veel üks mälestusmärk. Rahvas hääletas selle plaani maha.
Muinsuskaitseseltsiga liitus umbes 30 inimest ja esimese tööna otsustati taastada kirikuvärav-monument. Seltsi eestvedamisel algas mälestusmärgi restaureerimine 1988. a septembris.
Suure osa töödest tegid ümbruskonna inimesed vabatahtlikult. Kohaliku muinsuskaitseseltsi algatusel, rahva korjandusest ja ettevõtetelt saadud raha toel avati Märjamaa kirikuvärav-monument selle esialgsel kujul 23. juunil 1989. aastal. Schotteri esinemise taustal jooksis videofilm, mis kajastas nii taastamise talguid kui ka pidulikku avamist.
Konverentsil oli võimalik osta ajalooteemalist kirjandust. Enne koduteele asumist sai suupärast võtta Märjamaa naiskodukaitse jaoskonna naiste välikohvikust.
