Tööandja küsib: Meil on töökohas pandud info esmaabiandjate kohta tootmisruumi stendile, aga kuna sinna pannakse ka muud olulist infot, siis pole esmaabiandjate infot kogu aeg näha. Kas piisab sellest, kui anname juhendamise käigus töötajatele teada, kes on esmaabiandjad?
Vastab Piret Kaljula, Tööinspektsiooni töökeskkonna konsultant:
Juhendamise käigus tuleb töötajale muuhulgas teada anda esmaabiandjate nimed ja kontaktandmed. Aga ainult sellest ei piisa: juhendamisest võib ajani, mil seda infot vaja on, minna pikka aega. Loodetavasti ei lähe seda teadmist kunagi vaja, aga kui esmaabiandjat on vaja, siis on teda vaja kohe. Siis ei ole enam aega minna juhendeid otsima, et mälu värskendada, samuti kaotab väärtuslikku aega stendil õige info otsimine. Arvestada tuleb ka sellega, et inimesed võivad ärevas olukorras vajaliku info unustada.
Tööandjal on lisaks juhendamise käigus info jagamisele kohustus panna nähtavale kohale nende töötajate nimed ja telefoninumbrid, kes oskavad abi anda. See info võib olla lisaks kättesaadav ka näiteks ettevõtte siseveebis.
Üks võimalus on esmaabiandjate nimed ja telefonumbrid panna esmaabikapi vahetusse lähedusse, siis on esmaabiandmiseks vajalikud asjad ja info ühes kohas ning ei ole vajadust joosta teadetetahvli juurde vaatama esmaabiandja telefoninumbrit.
Lisaks tuleb nähtavale kohale panna ka hädaabinumber 112.
Kui esmaabiandjad ettevõttes vahetuvad, siis peab sellekohane info jõudma ka töötajateni. Oluline on, et õnnetusjuhtumi korral, kui on vaja kiiresti tegutseda, teaksid kõik töötajad, kelle poole pöörduda esmaabi saamiseks. Kuna vajadus osutada esmaabi võib tekkida igal hetkel, see tähendab, et tegemist on ettenägematu olukorraga, siis tuleb selleks ka kogu aeg valmis olla. See tähendab omakorda, et töökohal peab kogu töötamise aja vältel olema esmaabi anda oskav töötaja.
