Mariliis Vest / foto: Siim Solman.
Kuigi Kohila vald plaanis gümnaasiumi juurdeehituse osas jõuda ehituslepinguni juba möödunud aastal, ei ole seda siiani õnnestunud teha. Vallavanema kinnitusel ei ole aga mõttest loobutud ning 2018. a septembriks loodetakse juurdeehitus valmis saada.
Raplamaa Sõnumid kirjutas 23. märtsil 2016, et Kohila vald plaanib alustada veel samal aastal gümnaasiumi juurdeehitusega. Juba siis rääkis vallavanem Heiki Hepner suurest ruumikitsikusest gümnaasiumi praeguses hoones. Kohila vallavolikogu selle aasta 29. augusti volikogu istungi protokollis seisavad aga Kalle Talviste sõnad: „Kahjuks gümnaasiumi ehitusega on läinud nii nagu on läinud. Ehituse hinnad on praeguseks tõusnud. Omavahenditega ehitamine läheb ääretult kalliks.“
Hepner selgitas, et loodeti Euroopa Liidu vahenditest tuge saada, kuid riik ei suutnud oma lubadust täita ja fondid avanesid alles 2016, mitte 2014.
Gümnaasiumi juurdeehituse temaatika tagaplaanile kindlasti ei jää, kinnitas vallavanem. Loomulikult ei olda vallavalitsuses õnnelikud, et riigi toetus ära jäi. Hepner tõdes, et kahjuks on hariduse infrastruktuuri osas riigil vaid mustvalged lahendused ega suudeta mõelda iga Eestimaa kandi, iga omavalitsuse keskselt, mistõttu ei saada kunagi head tulemust, vaid paremal juhul keskpärane.
„Keskvalitsus räägib, et Eestis on palju koolipinda õpilase kohta ja siis ehitab Raplasse veel ühe koolimaja juurde, kuigi ruumipuudus pole seal probleem. Keskvalitsus oleks võinud ütelda ka Raplale, et jätkake kahe gümnaasiumiga ja me anname teile veel poole riigigümnaasiumile minevast rahast, et olemasolevate koolide taristut arendada. Ja teise poole summast oleks võinud anda Kohilale, kus ruumipuudus on suur probleem,“ ütles Hepner ning lisas, et tulemus oleks sellisel juhul olnud majanduslikult mõistlik ja omavalitsuse tegelikke vajadusi arvestav. „Eelpool toodu on muidugi jutt tunamullusest lumest, aga seda sai korduvalt räägitud ka enne täna kehtivate otsuste tegemist,“ rääkis Hepner.
Vallavanem nentis, et eks tuleb oma jõududega hakkama saada. Õpilaste arv koolis aasta-aastalt aina kasvab ja tänavu 1. septembril alustas kooliteed 861 õpilast. Ruumipuudust süvendab asjaolu, et iga aasta lisandub erivajadustega õpilasi, kes nõuavad kas üks-ühele õpet või väikeklasse. Gümnaasiumiastmes alustas tänavu 44 õpilast. Vallavanema hinnangul pole alust arvata, et see arv väheneks, pigem kasvab. Gümnaasiumiosa on kavandatud hetkel kahe paralleelklassiga ehk ca 150 õpilasele.
Kohila gümnaasiumis on vallavanema hinnangul võimalik saada väga head haridust. Seda kinnitavad ka kevadel lõpetanud seitse medalisti. Ka valla arengu seisukohalt on kool Hepneri sõnul ülioluline institutsioon.
„Seega kooli juurdeehitusega liigume edasi nii kiiresti kui võimalik. Kuna tegemist on suure investeeringuga, mida tehakse järgnevateks kümnenditeks, oleme pidanud hästi oluliseks, et kõik võimalikud huvirühmad oleksid erinevatel etappidel kaasatud. See kõik on nõudnud oma aja. Lähtume siiski põhimõttest, et üheksa korda mõõda ja üks kord lõika. Sellega soovime minimeerida ka hilisemaid vaidlusi ja probleeme, kui juba läheb ehituseks,“ rääkis vallavanem.
Töö kooli juurdeehitusega on kulgenud siiani järgmiselt: 2013. a lõpus valmis EA Rengil eelprojekt, mis oli detailplaneeringu lähteülesande osa. Detailplaneering algatati veebruaris 2014 ning kehtestati septembris 2016. Novembri alguses 2016 kuulutati hange kooli ehitusprojekti koostamiseks ning detsembri keskel allkirjastati leping OÜ-ga Buune Projekt.
Projekt valmis tänavu juulis ja suunati seejärel ekspertiisi. Ekspertiis valmis augusti lõpus ning edastati projekteerijale, kes viib praegu sisse täpsustusi.
Vallavanema sõnul loodetakse selle nädala lõpuks projekt lõplikult valmis saada, misjärel läheb lahti ehitushange. Ehituse ajakavas on tähtajaks 1. september 2018, mis Hepneri sõnul on tänase seisuga kindlasti teostatav.
