Katri Reinsalu / foto: Siim Solman.
Monika Hale avas Pargi Restos oma näituse nimega „Teine näitus“. Tegemist on tema teise näitusega selles restoranis. Sel korral riputati seinale õlimaalid.
Monika Hale rääkis näituse avamisel, et tema näitused satuvad pigem sügise peale. Suve jooksul koguneb palju pilte ja inspiratsiooni. Sügiseks on vaja väikest puhkust ja naine pühendab end muudele tegevustele. Samas on sügis suurepärane aeg oma tööd teistelegi vaatamiseks välja panna.
Eelmisel näitusel sai imetleda Monika kriidivärvidega puidule maalitud töid. Sel korral on ta enda jaoks avastanud õlivärvid. Nimelt osales ta suvel Aapo Puki kunstikoolitusel, kus avanes võimalus just selle maailmaga tuttavaks saada. Maalides on Monika Hale kasutanud Charvin’i õlivärve, mida vähemalt Aapo Pukk peab maailma parimateks. Monika Hale kinnitas, et tegemist on tõesti väga heade värvidega.
Kriidivärvidega õppis Monika värve segama. Õlivärvid on aga mugavamad kasutada. Need on kohe väikestesse tuubidesse pakendatud ja käepärasemad. Naine soovitab neile, kes tahavad maalimist proovida, just õlivärvidega katsetada. Samal ajal on uued värvid ka kannatlikumat meelt nõudnud. Kärsitu inimesena on Monikal olnud raske lasta tööl kuivada, et hiljem selle juurde uuesti tagasi tulla. Piltide valmimine võtab nüüd igatahes kauem aega kui varem. Tegelikult ongi üks Aapo Puki soovitusi aeg-ajalt maali juurest eemale astuda ja seda kaugemalt vaadata.
Monika teeb tavaliselt oma maalist foto ja teinekord selgub just seda vaadates, et midagi tuleb töös ümber teha. Veel toob ta õlivärvide plussina välja asjaolu, et neid on kerge parandada.
Kõik Monika tööd on inspireeritud mingist sündmusest või vaatepildist. Tihtipeale on neil kujutatud merd. Maalikoolitus toimus Puise ninal ja mitu tööd on seal valminud ja hiljem täiendatud. Aapo Pukk väga detaile ei maali, aga Monika armastab just detailsust. Ise kirjeldab ta oma töid kui natuke naivistlikke.
Ühel maalil on kujutatud mereranda ja lambaid. Inspiratsiooni sai ta Puise ninal elanud paarilt, kelle seitsmeaastane lapselaps õhtuti lambad ATV-ga mere äärest lauta tagasi karjatas. Üks autori lemmikmaale on „Kulunud mälestus“, mis kujutab vana paati Matsirannas. Ta rääkis, et sealsed inimesed hindavad vanu paate, ei lõhu neid ega põleta, vaid need jäävadki teistele vaatamisväärsuseks.
Üks tähelepanu tõmbaja näitusel on aga maal nimega „Pull“. Jalutustiirul väikese lapsega läbi Kumma küla, kus peetakse Šoti mägiveiseid, oli laps, kes alles õpib sõnu, hüüdnud: „Emme, vaata! Pull!“ Nii sündiski maal kelmikast mägiveisest.
Äramärkimist väärivad ka maalide raamid, mis on samuti naise enda tehtud. Eelmise näituse tööd maalis puidule, seekord on materjal traditsioonilisem ja eripära tuli anda just nimelt raamidega. Talle meeldib kasutada puitu, mis on räsitud väljanägemisega. Samuti on ta suur taaskasutuse austaja ja nii on raamideks kasutatud näiteks vanu akende nurki.
Kodus on tal olemas isiklik nurgasaag, mille käsitsemine nüüd juba selgeks saanud.
Näitus ise läheb aga pärast Pargi Resto külastajate rõõmustamist pikemalt rändama. Järgmine sihtkoht on oktoobri alguses Pärnu, sealt edasi Ida-Virumaa ja järgmise aasta alguses Otepää.
Lõpetuseks ütles Monika, et maalimisega väljendab ta oma hinge. Igaühel on oma meeldiv tegevus, tema jaoks on see maalimine. „Tehke seda, mis teile meeldib. Julgege teha seda, mis meeldib,“ on tema soovitus.
