Sisuturundus
Tähelepanu! Tegemist on hasartmängu reklaamiga. Hasartmäng pole sobiv viis rahaliste probleemide lahendamiseks. Tutvuge reeglitega ja käituge vastutustundlikult!
Harjumaa valdades ei käi jutt enam ainult sellest, kas mõni uus vabaajakoht tooks raha sisse. Palju tähtsam on küsimus, kellele see koht päriselt mõeldud on, kuidas sinna liikuma pääseb ja milline mõju jääb ümbruskonnale viie aasta pärast. Kui elanike arv kasvab, teed on koormatud ja noored veedavad vaba aega üha rohkem ekraani seltsis, peab kohalik omavalitsus planeerima palju täpsemalt kui varem.
Digitaalne mängukultuur mõjutab ka kohalikke otsuseid
Kui arutatakse uusi mängu- või meelelahutuskohti, ei saa enam vaadata ainult füüsilist ruumi. Täiskasvanud kasutajad võrdlevad täna väga erinevaid ajaveetmise viise, nende seas ka veebipõhiseid kasiinolahendusi. Just sellepärast satub otsuste taustale ka selline leht nagu Tasuta-Spinnid.net, kust inimesed otsivad infot tasuta spinnide ja Eesti kasiinode pakkumiste kohta. See ei tähenda, et iga vald peaks keskenduma hasartmängule, küll aga näitab see, et meelelahutuse nõudlus on hajunud ja osa sellest elab täiesti väljaspool kohalikku tänavaruumi.
See muudab planeerimise keerulisemaks. Kui kunagi piisas sellest, et vallakeskuses oleks üks saal, paar huvitegevuse ruumi ja noortele sportimisvõimalus, siis nüüd tuleb aru saada, miks inimesed valivad ühe koha asemel teise või miks nad jäävad hoopis koju. Vabaajakeskus peab konkureerima mitte ainult naabervalla pakkumisega, vaid terve digitaalse ajatarbimise maailmaga.
Kasu eelarvele ei lahenda veel kõiki küsimusi
Uus vabaajakeskus võib tuua valda renditulu, töökohti ja rohkem külastajaid. Kohvik saab kliente juurde, transpordiühendus paraneb ja ümbruskonna äripindade vastu tekib huvi. See on kohaliku eelarve vaates päris argument, eriti kasvava elanikkonnaga piirkondades nagu Rae vald, Viimsi, Harku või Saue, kus surve teenustele on niigi suur.
Aga number üksi ei kanna. Kui keskus rajatakse kohta, kuhu noored pääsevad lihtsalt, aga turvaline õhtune liikumine on nõrk, tekib probleem kiiresti. Sama juhtub siis, kui peredele mõeldud ala jääb parkimissurve või lärmi tõttu ebamugavaks. Harjumaal ei ole puudu ruumist, kus midagi ehitada. Puudu on hästi põhjendatud lahendustest, mis sobivad kohaliku elu rütmiga.
Planeerimisel vaadatakse tavaliselt neid punkte:
- Kas koht on jalgsi, rattaga ja bussiga mõistlikult ligipääsetav.
- Kas noortel ja peredel on võimalik seda kasutada eri kellaaegadel.
- Kas ümbruses on piisav valgustus, järelevalve ja selge liikumisskeem.
- Kas tegevused toovad päriselt kohalikku kasutust, mitte ainult juhukülastusi.
- Kas müra, liiklus ja parkimine jäävad elurajooni jaoks talutavale tasemele.
Need ei ole tehnilised kõrvalmärkused. Just nende peal kukuvad head ideed sageli läbi. Kui koht on paberil tugev, aga päris elus ebamugav, hakkab ta kiiresti tühjaks jooksma.
Harjumaa kasv teeb väiksed vead kalliks
Tallinna ümbrus kasvab kiiresti ning sellega koos kasvab surve kohalikele teenustele. Kui vald jääb vaba aja lahendustega hiljaks, tekib tuttav olukord – spordisaal on täis, huviringides napib kohti ja pere peab lapse trenni viima teise valda.
Tallinn ise on toonud rahvaeelarve kaudu esile ideid, mis puudutavad mängu-, liikumis- ja kogukonnaruumi. See näitab hästi, et inimestel on vaja kohti, kus päriselt aega veeta.
Kui Harjumaa vallad sellele õigel ajal reageerivad, ei teki olukorda, kus uus elurajoon valmib enne kui selle ümber tekib toimiv kogukonnaelu. Vabaajakeskus ei pea olema suur. Piisab sellest, kui see on õiges kohas ja päriselt kasutatav.
Omavalitsuse roll ei piirdu loa andmisega
Kohalik omavalitsus ei ole pelgalt amet, kes paneb planeeringule templi. Eesti käsitluses tähendab see õigust ja võimet korraldada kohalikku elu seaduse piires ning kohalike elanike huvides. Samas on arengukava koostamisel ette nähtud ka avalike arutelude kaudu huviliste kaasamine. See on oluline just siis, kui jutt käib tundlikust teemast nagu suurema meelelahutuskoha rajamine.
Hea otsus ei sünni kinnises kabinetis. Kui läheduses on kool, kortermajad ja õhtune bussiliin käib harva, peab vald kuulama eri gruppe eraldi. Noorte ootused ei ole samad mis väikeste laste vanematel. Eakale on oluline rahulik ligipääs ja selgus. Ettevõtja vaatab kasutust ja tasuvust. Volikogu peab need kihid kokku viima nii, et otsus ei hakkaks aasta pärast tagasi lööma.
Sellise arutelu jaoks tasub enne küsimused lahti kirjutada:
- Kelle igapäevast liikumisteed uus koht muudab.
- Mis vanuserühm seda kõige rohkem kasutama hakkab.
- Kas olemasolevad ruumid saaks enne paremini tööle panna.
- Milline järelevalve ja vastutus jääb vallale.
- Kui palju sõltub projekt autoga saabuvast külastajast.
Kui need vastused on hägused, pole mõtet ehitusega kiirustada. Harjumaal maksavad valed otsused kiiresti kätte, sest elanike arv on suur ja kasutuskoormus tuleb kohe peale.
Turvaline vaba aeg sünnib kogukonnatundega
Kogukonna kaasamine ei ole tühi viisakus. Eestis on ühistegevusel pikk taust ning kohalik organiseerumine on alati kandnud rohkem kui üht eesmärki. See ei ole olnud ainult ajaveetmine, vaid ka viis hoida elu koos ja anda paigale kindlam kuju.
Seepärast mõjuvad kõige paremini need vabaajakeskused, mis sobituvad kohaliku elu sisse. Kui noored käivad seal hea meelega, peredel on õhtul turvaline ja vald hoiab koha töös, tekib ka laiem kasu üsna loomulikult.
