Grete Elbrecht,
Rapla gümnaasiumi saksa keele õpetaja
Rapla maakonnal on pikaaegsed sõprussidemed Saksamaal asuva Kaiserslauterni piirkonnaga, mis on aastate jooksul väljendunud nii kultuuri-, haridus-, sotsiaal- kui ka omavalitsuste vahelises koostöös.
2025. aasta aprillis külastasid Raplat kaks Kaiserslauternis asuva Hohenstaufeni gümnaasiumi õpetajat – Lisa Cappel-Herhammer ja Norbert Herhammer, kes oli sel ajal ühtlasi Kaiserslauterni maakonna nõukogu liige ning aktiivne poliitik. Lühivisiidi eesmärk oli tutvuda Rapla gümnaasiumis Eesti haridussüsteemi ja digilahendustega koolikeskkonnas ning arutada võimalusi koostööks Erasmus+ õpirändeprogrammis. Olulisel kohal oli ka arutelu selle üle, kuidas mõlemad koolid saaksid panustada maakondadevaheliste sidemete hoidmisse ja arendamisse tulevikus.
Toonased mõtted ei jäänud pelgalt aruteludeks. Juba aasta hiljem, 20. aprillist kuni 3. maini viibisid kaks Hohenstaufeni gümnaasiumi 10. klassi õpilast – Sophia Orlik ja Frida Reitemeier – Erasmus+ programmi raames vahetusõpilastena Rapla gümnaasiumis. Kahe nädala jooksul said nad lisaks tavapärasele koolielule osa mitmekülgsest kogemusest, osaledes nii kooliüritustel kui ka igapäevaelus koos vastuvõtvate perede ja uute sõpradega.
Nende külaskäigu ajal oli koolis mitmeid sündmusi nagu baltisaksa päev, ettevõtluspäev ja kevadball. Vabal ajal tutvuti Rapla ja selle ümbrusega – käidi metsas ja rabas ning külastati ajaloolisi vaatamisväärsusi ja mõisapärandit. Ühiselt jõuti ka kaugemale: Tallinnasse, Tartusse ja Viljandisse. Tänu vastuvõtvatele peredele (Kaljusaar ja Kann) said külalised vahetu kogemuse Eesti perede igapäevaelust ja traditsioonidest.
Külaliste jaoks oli üllatav Eesti avarus ja rahulikkus. Meie riigi keskmine rahvastikutihedus on ligikaudu 30 inimest ruutkilomeetri kohta, nende kodulinnas ulatub see arv üle 700. See pani neid imestama, kui palju ruumi ja avarust meil on.
Koolielus osalesid Sophia ja Frida tavapärastes tundides ning külastasid ka eri klasside saksa keele tunde, kus nad tutvustasid oma kodulinna ja Saksamaa haridussüsteemi ning vastasid rõõmuga Eesti õpilaste küsimustele. Võrdlus mõlema riigi koolieluga pakkus mitmeid üllatusi. Nende kodukoolis algavad tunnid juba kell 7.50 ning 11. klassi õpilastel võib päevas olla kuni 10 koolitundi. Aga vahetunnid on lühikesed – kõige pikem paus, mis hõlmab ka söögivahetundi, kestab vaid 15 minutit.
Tüdrukud kiitsid väga gümnaasiumi koolitoitu, mis erines nende jaoks meeldivalt harjumuspärasest. Nende koolis pakutakse söögiks võileibu ja kukleid ning kord nädalas ka friikartuleid ja kananagitsaid. Ka joogivalik on neil värvikirevam, mistõttu hindasid nad siinset koolitoitu mitmekesiseks ja tervislikuks.
Noored tõid oma kogemust kokku võttes esile, et neile jääb eriti meelde gümnaasiumis valitsev avatud ja vahetu suhtlus õpilaste ja õpetajate vahel. Just sellised igapäevased erinevused – olgu see ümbritsev keskkond, sõbralikud ja toetavad inimsuhted, kooli päevakava või toit – muutsid nende kogemuse eriti meeldejäävaks.
Vahetusprogrammi kogemus kinnitas, et rahvusvahelised kontaktid rikastavad nii õpilasi kui ka koolielu laiemalt ning loovad tugeva aluse tulevastele koostööprojektidele.
