Hans Liibek, Matsalu Veevärgi juhatuse liige
Kui Matsalu Veevärk enam kui 20 aastat tagasi loodi, oli selle taga selge eesmärk viia ellu konkreetne ja mahukas Euroopa Liidu ühtekuuluvusfondi investeering. Üksteist Matsalu alamvesikonna omavalitsust Pärnu-, Lääne- ja Raplamaal ühendasid jõud ning lõid ühise ettevõtte, et lahendada vee- ja kanalisatsiooniküsimusi terviklikult.
Tänaseks on selge, et sama loogikat tuleks laiendada ja astuda samm edasi. Väikese rahvaarvu ja paljude omavalitsustega Eestis ei saa veeteenust käsitleda vaid kohalike omavalitsuste piirides. See on valdkond, kus pikaajalise toimekindluse ja mõistliku hinna nimel tuleb mõelda laiemalt – lähtuda teeninduspiirkondadest ja tegelikust taristuloogikast, mitte haldusjoontest kaardil. Tuleb aru saada, et tegemist on mahupõhise teenusega, suurem maht võrdub efektiivsem majandamine. Plaanitavad ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse muudatused, mis soodustavad vee-ettevõtete koostööd ja liitumist, on loogiline jätk juba ammu alustatud suunale.
Matsalu Veevärgi kogemus näitab, et ühiselt tegutsedes on võimalik võtta vastutus kogu piirkonna veeprobleemide lahendamise eest. Meie aktsionäride lepingus on see kohustus selgelt kirjas: lisaks olemasoleva taristu arendamisele peame lahendama ka kõik tegevuspiirkonna asulate vee- ja kanalisatsioonimured. See eeldab nii pikaajalist vaadet kui ka piisavat võimekust investeerida taristusse. Kui olemasolevat olukorda ei muuda ja veereformiga lõpuni ei minda, siis on pikaajaline vaade kahjuks suhteliselt hägune.
Eestis on endiselt palju väikeseid vee-ettevõtteid, kellel on keeruline oma taristut uuendada ja teenuse kvaliteeti hoida. See kehtib ka Matsalu Veevärgi kohta. Samal ajal on investeerimisvajadus valdkonnas suur ja Euroopa Liidu toetuste roll väheneb. Ilma muutusteta tähendab see paratamatult kas teenuse kvaliteedi langust, mida lubada ei saa, või järsku hinnatõusu, et tagada teenuse osutamise jätkusuutlikkus.
Seetõttu tuleb luua tingimused, kus vee-ettevõtted oleksid suuremad, tugevamad ja suudaksid ise oma tegevust rahastada. Selle saavutamiseks on erinevaid meetodeid, aga sõltumata valitud vahenditest peavad need aitama ettevõtetel liituda, kulusid paremini juhtida ja investeeringuid planeerida. Vee-ettevõtlus on samasugune ettevõtluse vorm nagu iga teinegi, majandada tuleb iseseisvalt ja ei saa tugineda ja loota erinevatele toetusmeetmetele. See ei ole nii või naa jätkusuutlik.
Matsalu Veevärgi jaoks on see praktiline küsimus. Meie ettevõte on üles ehitatud KOV-ülesele koostööle ning näeme, et mastaap loeb, seda nii tehnilise kompetentsi, investeerimisvõimekuse kui ka teenuse stabiilsuse seisukohalt. Järgmised ühinemised on loogiline samm, et see võimekus säiliks ja tugevneks veelgi.
Pikemas vaates on eesmärk lihtne: tagada inimestele ja ettevõtetele kvaliteetne joogivesi ning toimiv reovee puhastus igas olukorras. See on elutähtis teenus, mille katkestust või kvaliteedilangust ei saa ühiskond endale lubada.
Kakskümmend aastat tagasi ühineti, et ellu viia suur Euroopa Liidu toetatud taristuprojekt – see oli praktiline ja minu hinnangul ainuõige samm. Täna seisab veesektor aga uute väljakutsete ees: toetuste roll väheneb ning teenuse kvaliteedi hoidmine eeldab märksa suuremat mastaapi ja tugevamat koostööd. Just seetõttu peab nüüd riik suunama oma poliitikaid ja otsuseid, et leida toetusi lahendustele, mis aitavad tagada veeteenuse kestlikkuse, aga ka kriisikindluse pikemas vaates.
Lõppude lõpuks, meie ei ela ainult tänases päevas. Tulevikus peavad ka meie järeltulijad saama kvaliteetset veeteenust taskukohase hinna ja toimiva taristu kaudu. Lihtsalt unistamiseks ei ole enam aega.
