Aramet OÜ toodab keset Kehtna alevit Eesti tootmisettevõtetele kõrgtehnoloogilisi tootmisliine. Siiamaani on nende tootmine olnud suuresti avalikkuse eest varjul, aga nüüd on nad valmis näitama, millega ettevõte tegeleb.
Alles hiljuti pälvis Aramet OÜ Raplamaa parimate ettevõtete tunnustusüritusel nominatsiooni kategoorias „Väike ja tubli“. Kas tõesti tegutseb kõrgtehnoloogiat tootev ettevõte keset Kehtna alevit? Raplamaa Sõnumid käis neljapäeval, 25. juunil seda lähemalt uurimas.
Jaanipühad on seljataga ning algamas on ülitäpne ja kriitiline töö. Kunagise kanala ruumide ette keeravad kolm tühja veoautot. Selles samas mahajäetud kanalas tegutsebki Aramet OÜ.
Viimased pool aastat on insenerid eesotsas ettevõtte juhi Hendrik Rossiga näinud vaeva ning pannud kokku ühte tootmisliini, mille tellis puidutööstusettevõte Võrust. Nüüd tuleb see tootmisliin võtta tükkideks, paigutada väga täpselt kolme veoauto kasti ning võibki alata transport Võru suunas. Päris kõik jupid isegi kolme veokisse ei mahu, osa tuleb kohale viia sõiduauto haagisega.
Kui jõutakse kohale, algab erakordset täpsust nõudev töö, mis tuleb ära teha limiteeritud ajaaknas. Hendrik Ross prognoosib, et tootmisliini kokkupanek võtab aega kaks kuni neli nädalat, kuid pigem ikkagi neli. Aramet OÜ teeb selle ära kaheksa kuni kümne mehega.
Seesama puidutööstusettevõte läks pärast jaanipühi kollektiivpuhkusele, mistõttu on tegemist ainuvõimaliku ajaga suurte muudatuste tegemiseks nende tootmises. Ross ja ülejäänud töötajad teavad täpselt, et kogu liin tuleb üles seada ning testid edukalt läbi viia enne kui kollektiiv tuleb juuli keskel tagasi tööle.
Enesekindluse tase on sealjuures kõrge, sest seda tööd on varemgi edukalt tehtud. Kõnealune puidutööstusele mõeldud tootmisliin on neljas, mille Aramet OÜ on disaininud, kokku pannud ning kohale transportinud.
Oma sektoris on nad välja teeninud usalduse ning Hendrik Ross tõdes, et see võimaldab realistlikult unistada ka eksportturgudele murdmisest. Siiamaani on liinid valmistatud kodumaistele tööstusettevõtetele, aga edaspidi soovitakse vaadata nii Soome, Rootsi kui ka Saksamaa turu poole.
Oma tootmine Kehtnas
Kehtnat saab ennekõike seostada põllumajandusliku tootmisega, mistõttu võib tulla üllatusena, et seal valmistatakse ka kõrgtehnoloogilisi tootmisliine. Ettevõte Aramet OÜ on tegutsenud 14 aastat, kuid puidutööstuse teenindamiseni jõuti alles viimase viie kuni seitsme aasta jooksul. Oma praegusesse asukohta aadressil Pargi 6 Kehtnas koliti alles 2025. aasta kevadel ning kontor asub senini Tallinnas.
Nagu öeldud, on tegemist kunagiste kanala ruumidega, kus on piisavalt pinda, et mahukaid tootmisliine kokku panna. Veel praegugi tunneb seal jalutades õrnalt endise kanala lõhna, millega töötajad on harjunud.
Päevast päeva käib seal liini kokkupanekuks ülitäpne töö. Aramet OÜ-s on kümmekond töötajat ja lisaks Hendrik Rossile veab ettevõtet ka Ingmar Roosileht. Ross, kes ise elab Keavas, avaldas heameelt, et tootmisele leiti ruumid Kehtnas. Nüüd saab ta ilusa ilma korral sõita tööle jalgrattaga.
8000 töötundi
Võrus tegutsevale tööstusele valmistatud liin on mõeldud sobiva puitmaterjali ettevalmistamiseks. See on jätkuliin põhiliinile, kus toimub puidu sõrmjätku freesimine, liimimine, pressimine ja järkamine. Sisuliselt on see kõrgtehnoloogiline sorteerimisliin ja kvaliteedikontroll, mille teeb nüüd ära masin. Kui siiamaani on seda teinud inimesed käsitsi, siis nüüd tuvastab masin ise kvaliteedinõudele mittevastavad puiduklotsid ja eraldab need. Liini juurde jääb ainult üks operaator.
„Kui kõik toimib sujuvalt, võib operaator liini juures põhimõtteliselt ussimängu mängida,“ sõnas Ross. Sellest liinist käib läbi 3,3 puitklotsi sekundis ehk ligikaudu 200 klotsi minutis. Kaamerad loovad igast klotsist 3D kujutise ning sisseehitatud tehisintellekt selgitab hoo pealt välja, millised klotsid kvaliteedistandardile ei vasta. Need eraldatakse liinilt.
Sealjuures on võimalik liini programmeerida erinevalt ning öelda talle, mis vastab standardile ja mis mitte. Ennekõike on küsimus vaigu- ja oksakohtades, mida klotsil olla ei tohi. „Siia liini peale tulevad klotsid, mis peaksid olema vigadeta ja järgatud. Aga esiteks tulevad nad siia suvalist pidi (klotsid peavad olema aastarõngaste järgi ühtepidi – toim.) ja ikka lipsab sisse oksakohti. Liinis on masinnägemine ja treenitud närvivõrgud, mis oskavad miljonite näidete varal langetada otsuseid,“ selgitas Ross liini tööpõhimõtet.
Kõnekas on, et Aramet OÜ insenerid on sellise lahenduse väljatöötamisse panustanud tervelt 7000-8000 töötundi. Ross tõdes, et tegelikult võib see number olla kõrgemgi. Oluline on mainida, et liinide kvaliteedikontrollsüsteem on välja arendatud IT ettevõtte Leanest OÜ kaasabil. Ühe liini ehitamine võtab pool aastat ning praeguses seisus ollakse suutelised valmistama kaks liini aastas. Aga see ei ole piir, sest endises kanalahoones on ruumi laienemiseks. Uus pind tuleb lihtsalt kasutusele võtta, leida kvalifitseeritud töötajad ning nelja tootmisliini valmistamine aastas poleks kaugeltki ulmeline plaan. Eriti kui unistatakse tehnoloogia eksportimisest, siis oleks laienemine igal juhul vältimatu.
Kui palju üks selline liin maksab?
Hendrik Rossi sõnul ei ole see saladus. Mõistagi sõltub hind erinevatest lisadest, mille klient liini juurde tellib. Võimalusi on erinevaid, ent laias laastus jääb ühe liini hind 900 000 euro kanti, millele lisandub käibemaks. Ross rääkis, et tööstusele tasub selline väljaminek ära kolme aasta jooksul, ent liini eluiga kestab tunduvalt kauem. Sõltuvalt sellest, kui agaralt liini hooldada, võib see vastu pidada kakskümmend aastat ja kauemgi.
Aastate jooksul on Aramet OÜ valmistanud seadmeid erinevatele tööstustele alates metalli- ning lõpetades toiduainetööstusega. Nüüd pannakse põhifookus puidutööstuse teenindamisele. „Kui fokuseerida tegevus täpsemalt, on tegevus kasumlikum. Ühes kindlas valdkonnas tegutsedes tekib rohkem alusteadmist. Muidu on sedasi, et iga uus valdkond on puhas leht,“ rääkis Ross.
