Inge Põlma, Tõnis Tõnisson / fotod: Juulija Kuum
Kehtna on ainus omavalitsus, kus valimised toimuvad kahes valimisringkonnas: oma valimisringkond on nii Kehtna kui Järvakandi tulevases osavallas. Kokku jagatakse välja 21 volikogu mandaati, neist viis Järvakandis.
Vestlusringis osalesid Rita Triinu Peussa (Valimisliit „Avatult ja ausalt“), Aleksander Kuruson (Keskerakond), Katrin Velleste ja Hans-Jürgen Schumann (Valimisliit Väärtuslik Kodupaik).
Töökohustuste tõttu ei osalenud sotsiaaldemokraatide esindaja Tõnis Blank ja EKRE esindaja Rait Verrev. Järvakandi EKRE esindaja Mart Järvik viibis Saksamaal ning Järvakandi Keskerakonna esindaja Peeter Kustmann ei vastanud kutsele.
Kõigepealt palun tutvustage ennast ja oma nimekirja.
Kuruson: Olen Keskerakonna asutajaliige ja enne seda olin Rahvarindes kohalikul tasandil asutajate hulgas. 1983. aastast olen Kehtnas elanud ja pikka aega töötanud, nüüd töötan juba suhteliselt pikka aega Järvakandis. Järvakandi asju tunnen suhteliselt hästi, ja kuna olen nii kaua Kehtnas elanud, ei ole raske sealsetest asjadest aru saada.
Minu seljataga on ikkagi erakond, ma ei ole õigeks pidanud erakondlikku kuuluvust eirata. Need, kellega nimekirjas koos olen, on samamoodi pikka aega erakonnas olnud. Nagu eelmistel valimistel, on meid ka seekord vähe, aga anname inimestele võimaluse erakonna poolt hääletada. Meie lähtepunktid on suhteliselt sarnased nendega, mis erakonnal igal pool. Konkreetsete sildade, teelõikude, metsatukkade, haljasalade rajamist ja väljahõikamist ei pea õigeks. Ka senised vallajuhid on lähtunud sellest, mida Kehtna inimestel vaja on, aga kui kingakarbis on alati raha vähem kui sooviks, tuleb teha valikuid. Lihtsalt välja hõigata ja liiva peale mingeid mustreid joonistada… pärast on seletamist.
Tulevases volikogus moodustub teie esindusgrupp kahest nimekirjast, Kehtna ja Järvakandi omast?
Kuruson: Jah.
Velleste: Mina esindan valimisliitu Väärtuslik Kodupaik ja mitte esmakordselt, vaid juba mitmendat korda, sest erakondlikku kuuluvust mul ei ole. Olen põline Kehtna valla elanik, õppinud õpetajaks. Praegu töötan lasteaia juhina. Kehtna on mulle alati väga oluline olnud ja olen seda püüdnud kolme volikogu perioodi jooksul arvestada oma otsustes ja tegemistes.
Sel korral oleme kokku pannud valimisliidu, kus 10 inimest on seotud praeguse volikogu- või valitsemistööga, nii et on kõigega kursis. On arvestatud, et kõik on kogemustega inimesed, kõik valdkonnad ja eri kandid on esindatud, et hääl kostaks välja igast väiksemastki piirkonnast. Pean väga oluliseks meeskonda, valimisliidu sees peab olema koostöö ja oluline on koostöö kõigi teistega, sest valitsemisvankrit tuleb vedada ühes suunas.
Meie esinumbriks on Indrek Kullam, kelles näeme edasi vallavanemat. Ei pea õigeks, et sellele kohale peaks tulema avalik konkurss ja kindlasti ei peaks vallavanem vahetuma iga valimisperioodi järel, eriti praegusel segaduste perioodil: haldusreform, maavalitsuse kadumine. Et töö saaks planeeritult edasi minna ja kõik arengud toimuda, sest otsused on juba praegu tehtud mitmeks järgnevaks aastaks, peaksid olema inimesed, kes tunnevad ja teavad ja kelle sisseelamine ei oleks väga pikk. Kindlasti oleks see oluline kokkukasvamisel Järvakandiga.
Schumann: Olen põline Kehtna valla elanik, kodukant on Lelle. 12 aastat olen töötanud Kehtna vallavalitsuses ja viimased 4 aastat olen olnud vallavalitsuse liige. Kandideerin, sest tunnen teatud kohustust. Võibolla on minu probleem, et vallavalitsuse ametnikuna olen mõnes mõttes peibutuspart, aga vallavalitsuse liikmena tunnen, et mul on õigus ja ka kohustus kandideerida. Teades Kehtna valda nii kaua, soovin kindlasti asju edasi viia, eelkõige sellistes küsimustes nagu veevärgi ja kanalisatsiooni arendamine, suuremad projektid.
Lelles on mul isaga kahepeale väike puidutöökoda, see on ka väike panus ettevõtlusse. Pean maaettevõtlust väga oluliseks. Omavalitsus saab teatud määral aidata, aga peab olema ka teotahet. Eelmine kord kandideerisin IRLi nimekirjas, kuigi erakonna liige pole kunagi olnud. Seekord leidsin, et Väärtuslik Kodupaik sobib mulle oma eesmärkide poolest. Midagi sellist, mida kohalik omavalitsus teha ei saa, me lubama ei hakka. On riiklikke teemasid, kus omavalitsus saab kaasa rääkida, toetada, aga kindlasti on küsimusi, mida kohalikul omavalitsusel ei ole võimalik lõpuni lahendada.
Peussa: Olen põline raplamaalane, kuuendat aastat elan Keavas. Esindan uut valimisliitu „Avatult ja ausalt“, mis koondab endas ühtemoodi mõtlevaid inimesi. Meil on nimekirjas 16 inimest, pooled on mehed, pooled naised, pooled noored, pooled kogemustega inimesed. Kehtna vallas on kuus piirkonda ja kõigist on meil ka kandidaadid. Igast piirkonnast on meile teada ka inimeste ootused ja vajadused.
Soovime, et vald oleks avatult ja ausalt juhitud, sest tunneme, et praegune võim on inimestest ja kogukondadest kaugenenud, tundub, justkui oleks see suletud ring või kookon, kust midagi läbi ei tule. Leiame, et hästi oluline on inimestega rääkida ja oma kogukonnaga suhelda ka siis, kui on probleemid või kõik ei lähe hästi. Kõige kahetsusväärsem on hoida oma inimesi teadmatuses. Inimesed ei ole rumalad, nad suudavad samuti pakkuda lahendusi, tuleb ainult suhelda.
Kui Katrin rääkis vallavanemast ja vallajuhtimisest, siis mina ütlen küll, et esimene samm on see, et me kõik kandideerime volikogusse. Me keegi ei tea praegu, milline see volikogu koosseis olema saab. Esinumbreid võime nimetada, aga kellest saab vallavanem või volikogu esimees, on tänasel päeval küll rutakas öelda. Meie valimisliit ei välista ka vallavanema avalikku konkurssi. Loomulikult on hästi oluline, et inimesed, kes valda juhivad, tunnevad seda. Töötan küll Rapla vallavalitsuses, aga vallaelanikuna ei ole mulle sugugi võõrad need asjad, mis Kehtna vallas toimuvad.
Schumann: Täpsustame, et kindlasti on meil välja toodud esinumber vallavanema kohale, aga oleme täiesti valmis läbirääkimisteks kõigi volikogu liikmetega pärast valimistulemuste selgumist. Me pole eraldi välja toonud volikogu esimehe kandidaati. Loomulikult, kui tulemused on käes, sünnivad erinevad kokkulepped ja koostatakse koalitsioonileping.
Peussa: Meie seisukoht on see, et valda juhtigu parimad meist.
Kuruson: Te rääkisite sellest, et teil on kandidaadid paikkonniti, et iga põõsa tagant oleks keegi. Volikogu väärtus ja kvaliteet seisneb selles, kes sinna valitakse. Kui arvata, et volikogu on ainult siis kompetentne ja teab, kuidas seal põõsa taga elatakse, kui sealt põõsa tagant on keegi volikogus, siis see on väär lähenemine. Sedasi katame küll maleruudud nupukestega ära, aga kui ma olen volikogus ja tean ainult seda, mis minu majas või hoovis toimub, ei kõlba ma kuhugi. Kui tuleb hea kandidaat, on kõik õige, aga väärtus seisneb ikkagi selles, et teadmised ja oskused tulevad inimesest endast, mitte sellest, kust ta tuleb. Muidu eeldamegi seda, et volikogusse tulevad need inimesed, kes tahavad, Rapla näitel, oma asfaldijuppi. Kehtnas on ka nii olnud, et keegi tahtis omale heinamaajuppi, jahimaid ja juurdepääsuteid. Tullaksegi ainult oma väikest asja ajama. See on vale. Tekib see olukord, et kui volikogus on päevakorras ühe põõsataguse teemad, siis teisi see ei huvita ja inimesed ei käi volikogus, ei loe eelnõusid läbi, ei ole kursis. Läheb nii, nagu vallavalitsus ütleb. Ja kui on tugev vallavanem, läheb nii, nagu tema dikteerib. Diktatuur on ju hästi tõhus, kuni see läheb õiges suunas. Aga alati on oht, et see läheb sinna, kuhu diktaator suunab.
Kui me tahame, et volikogu koosneks paikkondade esindajatest, siis tuleb valimisseadus teha nii, et esindatus on ringkonniti tagatud. Kui me oleme teinud, et ta koosneb tervikust, siis…
Peussa: Ma olen väga nõus, et volikogus peavad olema pädevad inimesed, kes peavadki teadma, mis toimub vallas tervikuna. Aga see teadmine tuleb inimeste käest, kes seal paikkonnas elavad. Me ei räägigi sellest, et volikogusse peavad pääsema igast piirkonnast inimesed, aga kandideerima peavad, sest siis jõuab see teadmine ka nende inimesteni, kes lõpuks volikogus tööle hakkavad.
Schumann: Loomulikult peab iga volikogu liiga suutma ülevallaliselt probleeme tajuda, peab aru saama seadusepunktidest. Kuna volikogu võtab vastu erinevaid kordasid, arengukavasid, peab ta suutma vaadata tervikpilti, aga tõesti, Kehtna on kantide piirkond. Kantides on alati vaja kooli, lasteaeda, seal on oma suuremad ja väiksemad mured. Isegi kui sealt ei tulegi volikogu liiget, siis vähemalt valimiste ajal on igast piirkonnast keegi, kes räägib oma kandi muredest. Loomulikult ei ole volikogu koht, kus käiakse ainult oma väikseid muresid lahendamas.
Kuruson: Aga elu on näidanud, et igas volikogus on neid, kes ajavad oma isiklikku väikest asja.
Peussa: Sellepärast peab valija eriti tähelepanelik olema.
Milliseks kujuneb Kehtna vald peale valimisi oma struktuurilt? Siiani on juba olnud üsna keeruline siduda Keavat, Lellet, Kaereperet, Eidaperet Kehtnaga, nüüd tuleb sinna juurde veel Järvakandi.
Kuruson: Olen mitmel korral öelnud, et ühinemisleping oleks võinud olla kahe punktiga: täidame valitsuse nõudmist teha üle 5000 elanikuga vald ja teine punkt, et ei ühine Rapla vallaga. Ülejäänu saab uus volikogu kohe ära muuta, see on lihtsalt täiteks kirjutatud. Meie tahame kandideerides rõhutada, et oleks meil ainult jõudu seda lepingut täita ja ellu viia, mitte otsida põhjusi ja nõkse, kuidas seda mitte teha.
Mõnede punktide täitmine pole sugugi lihtne. Kasvõi põhimääruse vastuvõtmine ja struktuuri kinnitamine, mis pidi juba oi kui ammu tagasi tehtud saama. Aga see, kui tõmmata kohe Raplaga kokku või Kehtna ja Järvakandi kokku, teha üks valimisringkond, kohe suurendaks probleemide hulka. Katsume hakkama saada tänastes oludes, vaadata, mis toimuma hakkab, et valutumalt üle minna. Kui 3-4 aasta pärast selgub, et mõttekas on midagi muuta, siis see on elu.
Velleste: Kõigepealt tahaksin öelda selle põõsataguse kohta, et ma pean ikkagi väga vajalikuks, et erinevatest piirkonnast inimesed kandideerivad. Ma ei usu, et inimestel, kes on praegu volikogus, ei ole pädevust seal olla. Ma ei taha ka kinnitada Sassi (Kuruson- toim) sõnu, et keegi ajab rangelt oma asja. See volikogu on olnud üsna üksmeelne ja on ka olnud tuliseid vaidlusi.
Kuidas Järvakandi üldse Kehtnaga kokku sai, oli kindlasti see, et meie põhimõte oli järgida oma nelja aasta taguseid valimislubadusi, kus me kindlalt lubasime oma valijatele, et Kehtna vald säilib oma piirides. Kehtna on keeruline vald, on erinevad piirkonnad ja oleme püüdnud seda valda kõikides piirkondades väga tasakaalukalt arendada. Ma ise tunnen, et kõige vähem on arendatud Kehtnat, mida oleks vaja hoopis rohkem arendada. Pigem on panustatud väiksematesse piirkondadesse. Ei peaks olema keeruline veel üht kanti koos arendada, mõtlen Järvakandit.
Ühinemisleping sai valmis küll pikkade läbirääkimiste tulemusena, aga need läbirääkimised olid väga mõistlikud, rahumeelsed. Loomulikult on uued otsused uue volikogu teha, aga mingisuguse eeltöö oleme ära teinud ja täna oleme seisukohal, et Kehtna ja Järvakandi jätkavad osavaldadena. Me ei tea, kuidas see tööle hakkab. Vallavanem, abivallavanemad, kaks osakonda – ühel rohkem majandus, teisel rohkem haridus, kultuur. Kuidas toimub jagamine, millised spetsialistid ja kui head me sinna leiame, on küsimus. Viimased aastad on näidanud, et üsna keeruline on häid spetsialiste maale leida. See oleneb palju ka meie rahalisest võimekusest.
Kas tõesti usute, et kui haldusüksus ajada suuremaks, siis õnnestub sinna tuua paremaid spetsialiste?
Velleste: Ei usu, sellepärast me ka Raplaga ei liitunud. Kindlasti ei ole nii, et mida suuremaks ajame, seda paremaks me saame. Meie põhimõte oli, et suuremaks saab alati, aga väiksemaks ei lase meid enam keegi. Võibolla varsti on tõepoolest Rapla maakond üks vald, me ei tea ju seda.
Kuruson: Tõeline omavalitsus on inimese jaoks lähim, mitte madalaim võimalik. Ühtepidi räägitakse, et omavalitsus peab olema inimesele lähemal, aga ühinemiste protsess tehti niimoodi, et see läheb kaugemale. Järvakandil kui Kehtnast ümbritsetud vallal aga teist varianti ei olegi.
Schumann: Praegusel kujul oli Kehtna ja Järvakandi liitumine loogiline, mõistlik lahendus. Eks tõuke andis kindlasti reform. Osa inimesi arvab, et kui oleks üks suur Rapla vald, lahendab see kõik mured. Mina seda ei usu. Väiksemas vallas on võimalik, et vallavanem jõuab inimeseni, aga 25 tuhande inimesega vallas käib see puhtfüüsiliselt hoopis teistel alustel, peab olema delegeeritud. Isegi üle 5000 elanikuga vald on tegelikult suhteliselt suur. Jah, teatud majanduslik efektiivsus on, aga see on väga küsitav. Kui kaks eelarvet kokku panna, ega seda raha väga palju juurde ei tule.
Kuruson: Kui kaks taskut kokku panna, ei anna see kolmandat taskut juurde.
Schumann: Täpselt. Me näeme ju, et postkontorid lahkuvad meie juurest, kauplusi pole igal pool ja loomulikult on inimesed pahased. Samas, kui läheks väga suureks struktuuriks kätte, on ka paha. Laseme asjadel rahulikult loksuda, järgmise nelja aasta teema on ühinemine Järvakandiga. Mis järgmise 10-20 aasta pärast juhtub, seda näeme juba tulevikus.
Peussa: Meie näeme, et kahe osavallaga töötamine on kindlasti keeruline. See ühtesulamise aeg võib olla väga pikk ja seda ei pruugi selle nelja aasta jooksul tekkidagi. Kui aus olla, siis ei tasu karta seda suurt, meil suure kogemus ju puudub. Meie valimisliidu inimesed on kurvad ja nördinud, et Raplaga ei tuldud läbi rääkima. Igale ühinemisele eelnevad läbirääkimised, aga seda ei tehtud. See on võimaluse äravõtmine. Otsustada saab ju siis, kui on millegi üle läbi räägitud ja tingimused meile ei meeldi. Otsustada ei saa selle pinnalt, et ma lihtsalt ei taha.
Tõesti, Kehtna vald on siiamaani meie kuut paikkonda tasakaalukalt arendanud. Ma ei taha olla nõus väitega, et Kehtna ei ole viimase nelja aasta jooksul midagi saanud. Pigem paistab, et Kehtna ongi praegu rohkem saanud kui teised piirkonnad. Võibolla on see õigustatud, kui ta eelnevalt on vähem saanud, keskus peab ka arenema. Ja see, et väike vald suudab hoida paremini kauplusi või postipunkte, siis see ju ka ei tööta. Eidaperes ei ole kauplust, ei ole perearsti, postipunkti.
Kuruson: Kauplused ja postipunktid ei sõltu valla piiridest.
Peussa: Ma räägin lihtsalt, et kui kõrvutame suurt ja väikest valda, siis need asjad ei ole omavahel seoses.
Schumann: Tahaksin täpsustada, et mina ei mõelnud seda, et väike vald suudab infrastruktuuri objekte paremini paigal hoida. Ma lihtsalt ei saa aru inimeste loogikast, kes soovivad väga suuri struktuuriüksusi moodustada. See läheb inimesest lõpuks kaugele.
Peussa: Inimene tahab, et elu läheks paremaks. Kodanik ei mõtle struktuuridele, vaid sellele, et temal oleks maapiirkonnas parem elada.
Kuruson: Kui ka terve Rapla maakond oleks üks vald, ega see ei tähenda seda, et Lelle tuleb suur kauplus. Kauplused tulevad hoopis teiste reeglite järgi. Omavalitsusüksuse piirid või struktuur seda ei mõjuta. See on illusioon, et suur on parem. Inimene tahab hästi elada, aga struktuur ei taga esmahüvesid. Teatud asjad on, mida struktuur võimaldab. Sotsiaalabi on omavalitsuse käes, aga mitte ärimaailm.
Peussa: Omavalitsus saab alati olla partneriks ja läbirääkijaks. Me ei saa kõrvale lükata vallavalitsuse võimalusi suhelda ettevõtjatega, luua tingimusi. Vallavalitsuse ülesanne on hoolitseda oma inimeste eest, olgu ta suur või väike.
Schumann: Kehtna on kindlasti oma suuruse juures partneriks olemasolevatele ja võimalikele uutele ettevõtjatele.
Peussa: Mis see partnerlus täpsemalt tähendab?
Schumann: Üks asi on suhelda oma ettevõtjatega, nende probleeme kuulata. Aga ma toonitan, et on teatud asju, mida saab omavalitsus teha, kasvõi alguses mingi planeeringuga aitamine, infrastruktuuri küsimused. Asju, mis tulenevad riigi seadustest või üldistest ärialuspõhimõtetest, omavalitsus teha ei saa. Järvakandis tegelikult tegeletakse ettevõtluse aitamisega piirkondade konkurentsivõime programmi raames, infrastruktuuri objekte ju välja ehitatakse. See on kindlasti üks variant aidata.
Peussa: Ettevõtja ülesanne on äritegevust teha. Omavalitsuse ülesanne peaks olema ka olla see lüli, kes aitab vähendada paberimajandust, mitte seda juurde tekitada või öelda, et see pole minu ülesanne või mul ei ole selle jaoks aega. Ettevõtjal ei ole vaja käehoidmist, sellepärast ta ongi ettevõtja, et ta on ettevõtlik. Väga lihtne on ametnikuna öelda, et see on riigi ülesanne ja sellega pead üldse ise hakkama saama. Kaitsepositsiooni ei pea ju võtma, et nii on olnud ja nii jääb.
Schumann: Loomulikult võib arendusnõunik olla see esimene instants, kelle poole ettevõtja pöördub, ja samamoodi on ette nähtud, et edasi pöördub ta RAEKi, kes aitab inimesel vajaliku asutuseni jõuda. Kindlasti ei saa me kõiki probleeme lahendada, jääme ausaks.
Kahju, et Järvakandi ei ole siin esindatud. Mismoodi saab Kehtna valda tervikuna mõjutama see, et Järvakandiga ühinedes saab ta kogu riigis oluliseks tootmiskeskuseks? Kas see mõjutab valda?
Schumann: Ma usun küll. Järvakandi on tööstuspiirkond, kogu aeg selle temaatikaga tugevalt kokku puutunud oma klaasitehase ja muu tööstusega. Nende kogemustega saavad nad kogu valda rikastada. Aga samas on ka meil oma ettevõtlus, põllumajandus ja näiteks OÜ Vindor, kes on viimasel ajal väga jõudsalt arenenud. Arvan, et me rikastame üksteist.
Järvakandi tööstus võib tulevikus veelgi rohkem areneda, silmas pidades Rail Balticut.
Kuruson: Järvakandi arengud tööstuse osas on päris kaugele jõudnud. Tõenäoliselt tööstuskeskus laieneb veelgi ja Rail Baltic paneb sinna omakorda täiendava tõuke juurde. Viimaste juttude järgi tuleb ka Järvakandi haru tehasesse. Tänu tööstusele on Järvakandis sissetulekud inimese kohta väga korralikud. See ei ole mitte hääbuv ja vaevu hinges püsiv, vaid rahaliselt väga elujõuline piirkond.
Velleste: Mul on hea meel, et maaettevõtlus ikkagi areneb. Praegusest volikogust on juba käinud läbi otsus – ühinemislepingu järgi need peavadki mõlemast volikogust läbi käima -, millega meie toetasime Järvakandi tööstuspiirkonna arendamist PKT kaudu ja Järvakandi volikogu toetas meie Paluküla projekti elluviimist. Laienemas on ka meie põllumajandusettevõte Kehtna Mõisa OÜ, kes tahab ennast täpselt poole võrra suurendada.
Omavalitsuse ülesanne on eelduste loomine ettevõtluse arendamiseks. Kindlasti on siin üheks eelduseks meie haridusvõrk, mida oleme püüdnud säilitada ja arendada. Väga hea meel, et Kehtna vallas on praegu kolm omanäolist kooli ja need jätkavad.
Kolm? Me lugesime hommikul kokku neli.
Peussa: Lisaksin siia ikka riigikooli ka.
Velleste: Ma mõtlesin praegu põhikoole, mis on valla ülal pidada.
Schumann: Kehtnat kindlasti rikastab kutsehariduskeskus. Nii palju kui vähegi võimalik, tuleb koostööd teha. Piiriks ei saa olla, et üks on riigikool ja allub haridusministeeriumile. Eelkõige saame neid toetada majanduslikult, aga ka arendustegevuses tahame olla toeks kutsehariduskeskusele.
Selline naiivne küsimus, kus saab olema vallamaja, kui kaks kanget kokku lähevad?
Velleste: Vallamajasid saab olema kaks.
Aga nad ei saa olla päris võrdsed? Kus saab olema vallavanem?
Velleste: Ühinemislepingu järgselt on juriidiline aadress Järvakandi. Ma arvan, et vallavanem jõuab mõlemale poole.
Schumann: Aga toonitaks, et ta on siiski Kehtna valla vallavanem.
Missugust teed pidi hakkate sõitma Kehtna ja Järvakandi vahet? Lühem tee viib läbi vana Järvakandi valla, mis nüüd saab olema Rapla vald. Kas sellised kõrvalised detailid hakkavad kuidagi mõjutama Kehtna valla tulevikku?
Schumann: Eks vallavanem valib, millist teed mööda ta sõidab, aga vahemaad on siiski väikesed, need ei ole takistuseks.
Peussa: Pole oluline, mispidi ta sõidab. Oluline on, kuidas osavallad koos tööle hakkavad ja valitsuse moodustavad. Mõlemad osavalla vanemad on ju vallavalitsuse liikmed. Kuidas vallavalitsus üldse moodustub, see on kõige olulisem, sest see on organ, mis valda peab kokku sulatama. Kui vaatame aga Kehtna valla Vändra-poolset piiri, siis Eidapere ja Kehtna vaheline tee on küll oluline ja minu meelest on ka investeeringute kavasse kirjutatud, et see ära remonditakse kahe valla ühinemisrahadest. See on küll väga oluline teelõik, mis kahte osavalda otseselt ühendama hakkab.
Schumann: Eidapere ja Lokuta kandi inimestel on nüüd tunduvalt lihtsam käia Järvakandis oma asju ajamas. Seni pidid näiteks Ahekõnnu inimesed Kehtnasse tulema.
Peussa: Kuna vald on üks, on täiesti ükskõik, kummasse vallamajja inimene läheb.
Schumann: Ühesõnaga, ühinemisleping ei sulge kumbagi vallamaja
Kuruson: Lepingus on lausa punkt, et korraldatakse kahe osavalla keskusi ühendav transpordisüsteem.
Schumann: Edaspidi on see tunduvalt rohkem omavalitsuse ülesanne kohalikku ühinemistransporti korraldada. Näiteks on praegu avatud Kehtna kunstide kooli filiaal Järvakandis, kus õpetatakse klaasikunsti, aga Kehtna laps võib samuti tahta klaasikunsti õppida. See on mõttekoht, kuidas transpordiühendust Kehtna, Lokuta, Lelle, Eidaperega jne kindlasti arendada.
Velleste: Kindlasti on see oluline ka perearsti juures käimise seisukohalt. Eidaperes tõepoolest olude sunnil perearst sulges oma uksed, aga vallavalitsuse toel anti talle Kehtnas paremad ruumid ja võimalus töötada edasi, kuni maakondlik projekt tööle hakkab.
Peussa: Perearsti teema juures näeme meie küll, et nii kauges vallaservas peaks teenus olema inimestele lähemalt kättesaadav kui bussiga sõita Kehtnasse. Vallavalitsusel seisab ees ülesanne rääkida läbi perearstidega, kes suudaks oma teenust pakkuda, kasvõi osaliselt. Või kasvõi osaline pereõe teenus Eidaperes. See ei ole mõeldav, et nii kaugest nurgast inimestele jääb ainult bussiga arsti juurde liiklemise võimalus. Vahemaad on selleks liiga pikad ja Eidapere piirkonna elanikkond on eakas, seal on kool ja lasteaed. Jätta see piirkond täiesti ilma… vallavalitsus peab selle läbi mõtlema.
Schumann: Koostöös Rapla haiglaga perearstipunkti väljaehitamine Kehtnasse kindlasti seob tulevikus selle teemaga tunduvalt rohkem. Hetkel töötavatest perearstidest on mõned kindlasti meie partnerid. Kui perearstid lähevad pensionile ja tulevad uued, siis meie oleme need, kes annavad välja pinda. Meil on ka Eidapere pind. See on koostöökokkuleppe koht.
Peussa: Sellega tuleb tegeleda kohe, mitte oodata, kuni uus keskus Kehtnas valmis saab.
Schumann: Uus keskus on selles mõttes juba käeulatuses, et projekteerimine käib. Raha on eraldatud, järgmisel aastal on pind ka olemas ja läbirääkimised saavad peale valimisi kohe alata.
Peussa: Küsimus on inimeses praegu, mitte pinnas.
Schumann: Loomulikult algab kõik perearstist.
Kuruson: Perearsti puhul tuleks mainida, et Eidaperest on Järvakanti sama pikk maa, mis Kehtnast Raplasse. Kui see tee saab korda, on Eidapere lausa füüsiliselt rohkem seotud Järvakandiga kui Kehtnaga.
Saan aru, et Kehtnas on kõik hästi läbi mõeldud. On teil seda maakonda veel vaja? Raplat?
Peussa: Maakond peab ikka säilima, see on identiteedi küsimus. Need otsused tulevad ka, kuidas seda maakonda juhtima hakatakse, on ta ROL või ROLi juurde loodud büroo. Olen täiesti kindel, et maakond ei kao kuhugi.
Kuruson: Märjamaa ütles, et neil on seos Pärnuga, selleks, et Raplasse saada, tuleb läbida terve kadalipp. Ja miks peaks Kohila vaatama seljataha, kui Tallinn on enamvähem sama kaugel kui Rapla. Pigem on maakonna küsimus suure küsimärgi all. Milleks seda maakonda vaja on? Kui on regionaalpoliitiliselt vaja mingeid paikkonna otsuseid teha ja finantseerida. Kunagi oli komisjon Eesti 2030+. Kui ma siis maavanemalt küsisin, et jälle koostame ühte arengukava, aga riiulis on vähemalt kaks sellist olemas, ütles tema, et nüüd teeme uut. Teeme kogu aeg uut ja vanasid üldse ei vaadata. Tegelikult võiks seda arengukava edasi arendada, sealt tuleb välja, milliseks maakond kujuneb.
Schumann: Kehtna valla jaoks on maakond traditsioon ja Rapla kindlasti keskus. Praeguse seisuga on suund võetud, et maakond olemuslikult säilib. Tõesti, maavanemat enam ei ole, maakond on hoopis teistsugune moodustis kui enne, aga kohalikud omavalitsused on selles kokku leppinud, et teatud tegevused võetakse üle, näiteks kultuuritegevus, mis hoiavad identiteeti alles. Kindlasti on riskid olemas, aga meie ütleme küll, et maakond veel säilib.
Velleste: Kahju, et maakond on selles mõttes lagunenud, et Käru lahkub Järvamaale, aga meie näeme, et maakond ikkagi säilib. On küll Märjamaa ühel ja Kohila teisel pool, aga omavalitsusliidu tasandil oleme koostööd teinud, regionaalsed otsused koos vastu võtnud ja hetkel ära jaganud, mida hakkame ROLis koos tegema, mis ülesanded üle võtame, millised ülesanded jäävad keskusvallale ehk Raplasse. Kindlasti peab maakond säilima. Ja traditsioonid, kultuuriüritused hoiavad maakonda koos. Tunnustamised peavad jätkuma.
Kas Käru Rapla maakonnas hoidmine oleks olnud Kehtna võimalus?
Velleste: Meie ettepaneku tegime, aga see oli nende valik.
Schumann: Kuna nii ehk naa on maakonna asemel geograafiline ala, siis see ei välista, et Käru inimesed jätkuvalt osalevad Rapla maakonna piirkonnas. Kultuurilist suhtlust see ei välista.
Peussa: Ei maakonna- ega vallapiirid takista inimeste liikumist ja koostöö tegemist, aga nii Kehtna kui Järvakandi osavalla tõmbekeskus on Rapla. Sellest mööda ei pääse, olgu maakond kui suur tahes.
Ei ole mõtet enam küsida, miks Kehtna ei tahtnud Raplaga ühineda. See vastus juba kõlas.
Kuruson: Miks Raplaga ühinemisele ei öeldi? Mina nendel vestlustel ei osalenud, aga Järvakandis sain aru, et esimesed kohtumised Raplaga toimusid sellises võtmes, et Järvakandi pööras kohe selja. Ja Kehtna täpselt samamoodi, et sellise jutuga ärge üldse tulge meid tirima.
Käru on kinnitanud, et nad läksid ära just sellepärast, et neid ei kutsutud, vaid neisse suhtuti teistmoodi.
Kuruson: Utreerides ütlen, et öeldi: andke oma rahakott meile ja siis vaatame.
Schumann: Tegelikult üks pingutus ikkagi tehti. Peale seda, kui volikogu esimest korda ütles ei läbirääkimistele, osales Kehtna mitteametliku vaatlejana erinevate tegevusgruppide koosolekutel ja toimus ka teine otsustamine. Kui volikogu kaks korda nii otsustas, ju seal mingi mõte ja tagamaa pidi olema.
Peussa: Kordan, et läbirääkimistele tuleb alati minna. Siis on, mille põhjal öeldakse ei või jaa. Kui läbi ei räägita, siis pole ka põhjendusi. Kehtna oli vaatleja, mitte läbirääkija.
Schumann: Mõte oli selles, et kui oled juba vaatleja, oleks otsus võinud tulla teistsugune ja läbirääkimised oleksid võinud olla ametlikus vormis.
Võtame otsad kokku. Prognoosige oma nimekirja väljavaateid.
Peussa: Meie moto on juhtida avatult ja ausalt, olla näoga kogukonna poole. Kuulata, mis on inimeste vajadused ja soovid. Kui hinnata meie valimisnimekirja väljavaateid, siis ütlen, et meil läheb hästi. Meil on väga tasakaalukas nimekiri. Aga kõik on valijate kätes.
Velleste: Mina valimistulemust ennustama ei hakkaks. Meie eesmärk on, et Kehtna vald oleks hea ja väärtuslik elupaik kõikidele piirkondadele.
Schumann: Kindlasti meie nimekirjast inimesi volikokku valitakse ja meid saab volikogus olema niipalju, et on võimalik teistega koostööd teha, ühine koalitsioon moodustada ja minna Kehtna eluga edasi.
Kuruson: Valimiste võitmisest ei saa rääkida kolme kandidaadiga, isegi kui kaks nimekirja kokku panna. Soovime panustada sellesse, mis on. Me ei tunneta, et tänane volikogu on midagi valesti teinud. See, mis on tehtud, on pigem tehtud õigesti, aga alati on võimalik edasi minna. Kui peetakse vajalikuks, et saame osaleda arengu mõjutamises, siis oleme volikogus. Kui hääli ei anta, siis ei ole. Võimsaid väljavaateid meil ei ole, uhkustada ei ole millegagi. Aga volikogu väärtus hakkab sõltuma sellest, kes sinna valitakse.
Tõnis Blangi (Sotsiaaldemokraatlik Erakond) vastus:
Üks meie peamisi eesmärke on valla stabiilne areng. Peame meie vallas oluliseks head valitsemist, ettevõtlikke inimesi, hoitud lapsi, aktiivset spordi- ja kultuurielu, tervet elukaart ja elukaare terviklikkust ning kvaliteetset ja turvalist eluruumi.
Kehtna vald peab olema võimaluste vald. Kõigil on võrdsed võimalused osa saada valla teenustest, haridusest, kultuurist, tervise hoidmisest jne. Ja teisalt – kõigil on võrdsed võimalused panustada valla arengusse ja tegemistesse (külavanemate aktiveerimine, kaasav eelarve jne). Seega – kahepoolsed võimalused.
Loome üksikisikutele ja kogukondadele võimalused kaasarääkimiseks kohaliku elu korraldamisel.
Ühinemislepingu järgi on Kehtna vallas kaks osavalda, kummalgi esialgu oma lipp ja vapp. (Uue sümboolika konkurss on toimunud). Ka valimisringkondi on kaks. Moodustatakse osavallakogud, mille pädevus sätestatakse osavalla põhimäärusega. Oluliste arengudokumentide vastuvõtmiseni ning uue üldplaneeringu kehtestamiseni kehtivad lepinguosaliste arengukavad, eelarvestrateegiad, eelarved ja üldplaneeringud.
Vallavolikogu ja -valitsuse juriidiliseks asukohaks on Järvakandi alev. Uus moodustatav vald on kahekeskuseline ning seal rakendatakse detsentraliseeritud valitsemis- ja juhtimiskorralduse põhimõtteid.
Eks see uus struktuur ja uutmoodi juhtimine peavad pikapeale paika loksuma.
Kuid kõige olulisem on – peame väärtustama inimest.
Kogu omavalitsuse idee ja mõte on inimeste tegevuse toetamises ja abistamises ning ühistegevuse ja ühise eluruumi korraldamises. Arvan, et see ongi kõigi nimekirjade ja piirkondade ühine eesmärk.
Valdade ühinemisel on oluline teha koostööd uue ühise perena. Ei saa ega tohi teha vahet, et meie oma ja teie oma…. Mitte konkurents ei vii edasi, vaid koostöö.
Miks Kehtna ei tahtnud ühineda Raplaga? Minu tööjärg Kehtna volikogus lõppes, kui mind maavanemaks nimetati. Maavanemate jaoks kahe-tooli-seadus ei kehti. Rapla suunas ühinemise üle peeti volikogus arutelu. Häältega 11 vastu, 7 poolt Raplaga läbirääkimisi ei alustatud.
Vastuargumentidena käidi välja: valimislubadus oli jääda iseseisvaks; ääremaastumine; Rapla suur võlakoorem; otsused lähevad Rapla-keskseks; Rapla on väga politiseeritud jne.
Eks igal suhtel on kaks osapoolt. Elu näitab, mis tulevikus sünnib.
Maakonna kui kultuuriruumi ja identiteedikandja säilimist pean väga oluliseks. Vähemalt ka praegune valitsus on seda meelt, et maakonnad jäävad alles. Riigireformi algfaasis, kui käidi välja idee kaotada maavalitsused, küsisin ministrilt, kas riigi esindust maakondadesse jääb. Vastuseks oli, et ei. See tundus nii kummaline, kuidas saab riik toimida, kui ta kolib inimestest kaugemale? Tsentraliseerimine, võõrandumine (lisaks niigi liigsele politiseerumisele) pole just hea alus usalduslikuks suhteks.
Seaduse järgi on maavanem riigi esindaja maakonnas. Kuid samal ajal on ta ka maakonna esindaja riigi ees, kes viib kohapealsed probleemid valitsuse lauale. Selline esindus peaks säilima! Praegu kavandatav regionaalhalduse maakondlik talitus võiks selleks esinduseks olla. Talituse ülesandeks on ka erinevate tasandite (maakonnas asuvate riigiasutuste ja KOVide) koostöö koordineerimine.
Valimistulemuse ennustamine on üsna tänamatu töö, seda ei julgeks enda peale võtta. Ehk siis, pole mõtet karu nahka jagada enne metsa minekut. Väljavaadete kohta võiks öelda – õunte pealt vaatame. Loomulikult, iga nimekiri loodab, et tal avaneb võimalus oma ideid teoks teha, et tema ideed, kuidas valda juhtida, on head ja õiged. Parimad! Reaalsus on see, et tuleb teha kellegagi koostööd, leida ideede ühisosa. Ja eks see olegi parem, kui erinevate lahenduste hulgast valitakse välja see, millega kõik päri on. „Konsensus omnium“, on kirjutatud Kehtna volikogu haamrile. Loodan, et see loosung muutub ühiseks tööstiiliks nüüd ka uuenevas volikogus.
Mart Järviku (EKRE; Järvakandi valimisringkond) vastus:
Nagu me teame, on Järvakandi ja Kehtna valla juhid kirjutanud ühinemislepingusse, et uus omavalitsus jätkab tulevikus kahe osavallana, mõlemad keskused jäävad alles ja ametnikud jagunevad tulevikus kahe maja vahel. Uue omavalitsuse ametnike struktuur on volikogude poolt heaks kiidetud ja nii edasi minnes välistame olukorra, kus üks keskus saaks areneda teise arvelt.
Valimisringkondi on kaks. Hetkel on küll Järvakandil kohti volikogus vähem, aga tulevikus peaks vastavalt väljakujunevatele majanduspiirkondadele kujunema ka uued valimisringkonnad. Valimisringkondade piiride muutmise ettepanek tuleb esitada vabariigi valitsusele. Selline olukord tagab mõlema poole võrdse esindatuse volikogus ning loob eeldused tegusaks koostööks tulevikus.
Oluline on see, et vallakodanike jaoks uues omavalitsuses suuri muutusi ei tule. Oma asjaajamised saavad nad endiselt kodulähedases keskuses ära ajada. Olukord paraneb Järvakandi ümbruses olevate külade elanike jaoks, nemad ei pea enam vallamajja jõudmiseks üle 20 km pikkuseid sõite ette võtma.
Kuigi keskvalitsus on otsustanud maavalitsused likvideerida, tuleb piirkonnaülest elu ju edasi korraldada. Raplamaal oleme otsustanud, et uueks eestvedajaks maavalitsuse kohuste täitmisel saab Raplamaa Omavalitsuste Liit. See, kuidas uue malli järgi elu korraldama hakatakse, sõltub juba uutest omavalitsuste juhtidest ja nende koostöötahtest.
Miks Kehtna ei tahtnud ühineda Raplaga? Arvan, et see küsimus tuleks esitada võimu juures olevatele Rapla valla juhtidele.
Ennustamisega on nii nagu ikka, see on tänamatu töö. Loodame valimistel teha muidugi hea tulemuse, sest soovime elu korraldamisel nii uues omavalitsuses kui maakonnatasandil kaasa rääkida.
