Helerin Väronen / foto: Siim Solman.
Tänavune XII noorte laulu- ja tantsupidu „Mina jään“ on küll jäänud seljataha, kuid peo järelkajad on seniajani tunda. Eelmisel teisipäeval, 17. oktoobril koguneti Rapla kultuuriklubis BAAS tänamaks neid, kes andsid oma panuse, et 1300 Raplamaa noort said laulu- ja tantsupeost osa.
“See oli kõigi ühine rännak ja ka iga väike panus oli tohutult tähtis, et see suur masinavärk töötaks ja meid võiduka lõpuni viiks,” sõnas Raplamaa kuraator Mari Tammar oma sõnavõtus. Peo avanoodid lasi aga kuuldavale Silver Sepp, kes naljaga pooleks öelduna on oma naise Kristiina Ehini kaudu Raplamaaga kokku laulatatud. Kuid see polnud ainus põhjus, miks just Sepp muusikalisi vahepalu esitama kutsuti. Oli ju Raplamaa tunnuslause „Mina jään raudselt Raplamaale“ üks eesmärk pöörata tähelepanu meie sepatööle, mis on Eesti vaimse kultuuripärandi nimistusse kantud ja mis kajastus ka Raplamaa rongkäigu kujunduses. Nii et tegemist oli ka väikese sõnamänguga.
Meenete hulgas, mida tänuks jagati, leidus samuti sepatööd, täpsemalt sepistatud noodivõtme kujuline nagi, mille valmistas Puraviku Tuuleveski sepikoda.Tunnuslause kujunduse keskmes oli sepistatud nael, mis ühest küljest sümboliseerib arhailist kinnitusvahendit, teisalt on aga galantne tegelane, see, kes jääb. Naelad ei puudunud ka Sepa muusikast, täpsemalt olid need osa tema pillidest.
Tammari soov oli tänada raamatuga „Laulan laevatäie“ viit raudnaela, kes teda kõige enam aitasid ja toetasid. Raplamaa Omavalitsuste Liit oli suurim toetaja ja juriidiline keha, kelle kaudu projekt ellu viidi; Rapla kultuurikeskus võõrustas eelproove ja kollektiivijuhtide koosolekuid; staabiülem Heli Lints juhtis laulu- ja tantsupeo nädalal staapi armastava emalõvi kombel; staabiliige Age Tekku oli aga Tammarile suurim nõuandja ja kontrolliv jõud. Ja kuna laulu- ja tantsupeo märksõnadeks olid järjepidevus, traditsioonid, juured, pere ja kodu, tänas Tammar oma vanemaid, kelle õla najal sai sel aastal nii nutetud kui ka naerdud.
Maavanem Tõnis Blank sõnas, et laulu- ja tantsupidu oli meeletult emotsionaalne ja oli tunda, kuidas lausa taevakumm kerkis kõrgemale. Laulu- ja tantsupeo sihtasutuse juht Aet Maatee õpetussõnad olid, et ära tee kunagi midagi sellepärast, et see tundub hea, tee ainult seda, mida teisiti teha ei saaks.
Rasmus Puur, kes oli laulupeo ideekavandi üks autor ja dirigent, ütles, et laulu- ja tantsupeost kokkuvõtteid tehes oli ta probleemi ees, kuidas kirjeldada seda, millel see pidu põhines. Igas punktis jõudis ta lõpuks tõdemuseni, et pidu põhineb vaimsusel ja seda vaimsust annavad edasi õpetajad. Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi tantsujuht Kalev Järvela sõnas oma tänukõnes, et rutiiniga tehakse müstilisi asju, kuid kas meil on oskust seda müstikat alati ära tunda, kui see nii rutiinne on.
Laulu- ja tantsupidu oli vabas Eestis sündinud põlvkonna pidu, mis rääkis vastutusest. Selle eest, et need noored vastutuse võtaks, kandsid hoolt laulu- ja tantsuõpetajad. Kõik, kes peo protsessi panustasid, said sel õhtul tänukirja tekstiga: „Aitäh, et sa kasvatasid ja kastsid. Aitäh, et sa hoolisid ja hoolitsesid. Aitäh, et olid ja lubasid, et sina jääd. Aitäh, et võtsid kullakera kandmise enese õlule ja hoidsid me hingetule elava.”
Tänuürituse lõppu oli Tammar jätnud kahe kõige suurema ekipaaži tänamise, kes peo võimalikuks tegid. Esmalt soovis ta tänada Raplamaa laulu- ja tantsupeo staapi: Heli Lints, Age Tekku, Kristel Lints, Marko Kreutz, Kärolin Lints, Silver Raud, Kertu Puur, Elari Hiis, Riho Pohla, Pille Ambur, Reena Rostin, Helemall Jaarmann ja Kadri Tammar.
Kõige viimasena tänas Tammar laulu- ja tantsupeo kõige fundamentaalsemat jõudu, laulu- ja tantsupeo sihtasutuse peret ja peo loomingulist toimkonda. “Kogu sellesuvise peo lugu oli lugu transformatsioonist. Nii nagu raud võtab tules uue kuju ja loodus muutub ja küpseb, kasvab ka inimene iga aastaringiga. Aitäh teile, et te aitasite tervel Eestimaal kasvada suuremaks ja sügavamaks,” sõnas Tammar neid tänades.
Kuid ka Tammarit taheti tänada, tegi ta siiski laulu- ja tantsupeo kuraatorina debüüdi ja sai sellega väga hästi hakkama. Elari Hiis sõnas teda tänades, et nii temas kui ka laulu- ja tantsupeo sihtasutuse meeskonnas näeb ta nii-öelda seestunud olekut, mis on positiivne ja edasiviiv jõud, ning just seepärast on nendega hea koostööd teha. „Alati ei saa kõik olla ideaalne, kuid endast saab anda parima,“ sõnas Tammar lõpetuseks.
