Katri Reinsalu / foto: Siim Solman
Vastukajana Raplamaa Sõnumite eelmisel nädalal kirjutatud loole Hagudi raudteejaama väljaarendamise varjupoolest andsid endast märku Lelle elanikud. Mõned aastad tagasi kaotati jaamast Rapla poole jäänud jalakäijate raudteeülekäik. Kohalikud tunnevad aga ülekäigu järele vajadust ning kasutavad kohta raudtee ületamiseks siiani.
Kui uurisime Lelle raudteejaamast mitteametliku ülekäigu kohta, näidati meile suund kätte. Küsimusele, miks inimesed ametlikku ülekäiku ei kasuta, pakkus jaamatöötaja, et nad usuvad, et mitteametlik ülekäigutee on lühem. Sissetallatud rada hakkab tõesti kohe silma, kui piirded raudtee ümber lõppevad, ja on näha, et kohalikud kasutavad seda paika raudtee ületamiseks üsna usinalt. Ülekäigurajast pole seal tänasel päeval aga märkigi järel. Vastupidi, lähedusse on hoopis silt üles seatud, mis hoiatab, et raudteel käimine on ohtlik.
Edelaraudtee Infrastruktuuri AS-i juhatuse liige Rain Kaarjas kinnitas, et ülekäik suleti juba aastaid tagasi. „Tegemist oli tüüpilise isetekkelise ülekäiguga, mis on ohtlik ning ohutuse seisukohalt lubamatu,“ selgitas ta. Samas ütles Kaarjas, et sellesse kohta on võimalik ülekäik ehitada, kuid see eeldab teatud tingimuste täitmist. Vältimatu eeldus on teeseaduse nõuetele vastava tee rajamine. Raudteeülekäiku ei saa ehitada niimoodi, et see on olemasoleva teedevõrguga ühendamata.
„See peaks algama kohaliku omavalitsuse (või muu huvitatud isiku) planeeringu algatamisest, milles sisalduvad kõik teeseadusega nõutud detailid. Kui planeering on vastu võetud ning tee projekteeritud (koos raudteeülekäiguga), tuleb Tehnilise Järelevalve Ametilt taotleda ehitusluba. Tee maksumuse osas jään vastuse võlgu, kuid ülekäigu rajamine maksaks ca 20 000 eurot,“ selgitas Kaarjas.
Senine kogemus näitab, et just nimelt tee rajamise kulude katmine on punkt, mille juures enamasti asjaajamine ka pooleli jääb. „Kahjuks senine praktika näitab, et head ja õiguslikult korrektset lahendust ei ole,“ lisas Kaarjas.
Kehtna vallavanem Indrek Kullam on probleemiga Lelles kursis. Ta selgitas, et ühel pool raudteed on tõesti valla maa. Teisel pool raudteed asuv maa on aga eravalduses. „Meie ei saa eramaale teed teha,“ ütles Kullam. Oleks märkimisväärselt lihtsam tegutseda, kui mõlemad maatükid oleksid valla omanduses. See eeldaks aga esmalt maa erastamist.
Samuti tõi Kullam välja, et varem Edelaraudtee Infrastruktuuriga suheldes on ka nemad öelnud, et tegemist on keerulise kohaga. Seal jookseb paralleelselt neli paari raudteerööpaid. Nii pika ülekäigu ehitamine on suhteliselt keeruline.
Kullam rääkis, et vallas on asja põhjalikult arutatud ja otsitud ka alternatiive, kus ülekäik olla võiks. Samal ajal jääb aga alati võimalus, et maaomanik keelab ühel hetkel oma maal käimise ja seistakse taas probleemi ees.
Vallavanem lisas, et tegelikult ei võida inimesed vales kohas raudteed ületades kuigi palju, ehk vaid mõned sajad meetrid. Pigem oleks selles olukorras tema arvates mõistlik muuta sissekujunenud harjumusi.