Katri Reinsalu / Foto: Mehis Born.
Pühapäeval kogunesid maausulised Paluküla hiiemäel, et üheskoos hingedeaega tähistada. Kokku tuli umbes kolmkümmend inimest, kes tegid tuld, keetsid putru ja laulsid regilaule.
„Maarahva suhe surnutesse võib esmapilgul tunduda kummastav. Kuid kui järele mõelda, leiab selles paljugi tuttavlikku. Kui inimene sureb ja lahkub siitilmast, ei lahku ta ometi oma perekonnast, hõimust ja rahvast. Oma mõtetes ja tegudeski oleme alatihti nendega, kes läinud Toonela maile. Me oleme esivanematega yks kogukond, mis aeg-ajalt teatud päevadel jälle kokku saab. Maarahva meeles on need päevad pyhad,“ kirjeldab hingedeaega Maavalla koda.
Hingedeaeg on vaikne aeg, mil meenutatakse meie seast lahkunud esivanemaid. See on palju pikem kui vaid üks päev. Maausuline Arvi Sepp ütles, et inimesed peavad seda erineval ajal, mõned lausa jõuludeni välja. Üldiselt öeldes on see aga kogu udune ja vaikne sügisene aeg.
Juba aastaid on traditsiooniliselt hiiemäel kokku saadud. Inimestel paluti võimalusel panna selga heledad riided ning käia läbi saunast. Kaasa võeti lahtilõikamata kohalikku toitu ehk ande. Loomulikult meenutatakse oma esivanemaid nii kodudes kui ka kalmistul, kuid traditsiooniliselt tullakse kokku ka pühapaigas. Eriti tulevad Paluküla hiiemäele lahkunuid meenutama inimesed, kes samast kandist pärit on või kelle lahkunud lähedased sellega seotud on olnud.
Sepp ütles, et ilmaga läks tänavu hästi, sest oli vaikne. Hingedeaja pidamiseks oli see kõige sobivam. Eelnevatel aastatel on keegi tulnud ja hiietalituse läbi viinud, aga sel korral viisid osalejad selle ise läbi. Peeti kõnesid, kus pöörduti nii mäe kui ka kadunud esivanemate poole. Üldiselt oli tegemist rahuliku koosviibimisega, kus võeti aega kuulatada ja tajuda pühapaika. Sepp lisas, et hingedeajal on piirid hägusemad ja aegade ühtsust on pühapaigas hästi tunda.
