Stina Andok / foto: Juulija Kuum.
Rapla- ja Läänemaa piirkondlik liikluskorraldaja Valdo Jänes on Raplas liiklusohutuse valdkonnas tegutsenud juba 1990-ndate algusest saati.
Selle aja jooksul on Jänese sõnul maailm üsna palju muutunud. Inimesed on teadlikumaks ja linnaruum ohutumaks muutunud. Sellegipoolest näeb Jänes, et inimeste suhtumises iseenda ohutusse on veel palju arenguruumi. „Kui käitumine on endast mitte hooliv, siis võib keskkond olla ükskõik missugune,“ ütleb ta. Jänese hinnangul on inimestel riskitunnetust ja hädaohutunnetust üsna vähe. Ta näeb, et inimesed jalutavad ringi ümbritsevat keskkonda mitte arvestades, kapuutsid ja kõrvaklapid peas ja nutitelefonid silme ees.
Sellest tulenevalt tekib küsimus, kas on üldse võimalik luua sellist keskkonda, mis oleks ideaalne ning tänapäeva tähelepanematule inimesele täiesti ohutu. Jänese hinnangul on see võimalik, kuid see saab olla üksnes kõigi osapoolte kompromissi tulemus.
„Inimesed käivad Euroopas ja vaatavad, oi, kui ilus, aga kui siia teha, siis kirutakse, et kes selle peale küll tulnud on. Ohutussaared näiteks,“ räägib Jänes. Liikluskorraldaja sõnul on inimesed varmad tegema ettepanekuid, kuid ei näe tihtipeale suuremat pilti.
Raplamaal on Jänese sõnul liiklusõnnetusi küllaltki vähe. Aastate jooksul on kõige traagilisem aasta Raplamaal olnud 1992, kui liikluses hukkus 25 inimest ja vigastada sai üle saja. Praegusel ajal on aasta lõikes 1-5 hukkunut ja umbkaudu viiskümmend vigastatut. Millest selline erinevus tuleb, seisneb Jänese sõnul mitmes asjaolus. Esiteks on muutunud meie keskkond ja sõiduvahendid, kuid lisaks on muutunud ka inimeste teadlikkus sõiduohutusest, näiteks kasutatakse praegusel ajal möödunuga võrreldes hoolsamalt turvavööd. Seega võib öelda, et olukord liikluses on paranenud, kuid sugugi mitte ideaalne ka praegu.
Varem on Jänese töövaldkonda kuulunud näiteks ka liiklusohutuse teema ning siis uuris ta põhjalikumalt meie liiklusõnnetuste olemust, uuris kõrvaltegureid, näiteks aastaaega, ilmastikku ja muud sellist.
Jänes on olnud maakonna terviseprofiilide koostamise juures kui statistika analüüsija ning on tegev Rapla maakonna liikluskomisjoni töös. Suure osa tema senisest tööst on moodustanud ennetamine ja inimeste harimine liiklusvaldkonnas.
Jänes on olnud Rapla maakonna traumanõukogu liige selle loomise algusaegadest peale ehk juba 1998. aastast. 90-ndatel alustas ta koostöös maakonna tervisedendajatega ohutuspäevade korraldamist ning noortele suunatud jalgrattakoolituste läbiviimist. Jänes tõi Raplamaale ohutusprojekti „Kaitse end ja aita teist“ (KEAT) ning tema konsulteerimisel on loodud maakonda koolieelikute interaktiivne etendus „Õpin tänaval liiklema“. Jänes osaleb Rapla politseijaoskonna projekti „Turvaline kogukond“ küla ümarlaudadel ja on inimeste liikluskorralduse ja ohutusega seonduvate probleemide lahendamisel toeks.
2004. aastal sai alguse projekt „Rattaga Raplamaal“, mis koondab rattamatkahuvilisi ning kellega koos on välja töötatud paarkümmend matkamarsruuti Raplamaal. Jänes on algusest peale selles projektis kaasa löönud.
Just kõigest sellest eelpool loetletust tulenevalt esitasid Rapla maakonna traumanõukogu esimees ja tervisedendaja Ülle Laasner ning Maanteeameti hooldevaldkonna piirkondliku liikluskorralduse talituse juhataja Erkki Vaheoja Valdo Jänese Rapla maavanema viimase väljaantava auhinna „Raplamaa tervisedendaja“ nominendiks.
Kandidaadi esitamise avalduses on esitajad välja toonud, et Valdo on lisaks oma pühendunud tööle ka äärmiselt abivalmis ja entusiastlik inimene, kes teeb alati rohkem kui temalt oodatakse, ning lõpetab iga kohtumise ja kirja signatuuriga: ohutut liiklemist!
