Stina Andok / foto: internet.
Raplamaa Sõnumite toimetuse poole pöördus murelik lapsevanem, kelle sõnul on Kehtna lasteaias Siller peatäid, kuid juhtkond ei võta probleemi piisavalt tõsiselt, mistõttu ei ole see ka lahenenud.
Anonüümseks jääda soovinud lapsevanem ütles, et ajakirjanduse poole pöördus ta, sest hing kargas lihtsalt täis. „Juhatajaga sai räägitud, lapsevanematega ka, aga jääb mulje, et probleemi ei võeta tõsiselt,“ selgitas ta. Lapsevanema sõnul ei ole tema eesmärk kedagi milleski süüdistada, vaid pigem tõmmata probleemi tõsidusele teravamat tähelepanu, lootuses, et see paneb nii lapsevanemad kui ka lasteaia juhtkonna senisest enam tegutsema.
Esimest korda avastas lapsevanem oma lapsel peatäid möödunud suvel, kuid siis ei osanud ta algallikat lasteaiast otsida. Alles sügisel, kui peatäid uuesti ilmusid, selgus, et kevadel oli Kehtna põhikoolis peatäidega probleeme olnud. Ei saa välistada, et kooli ja lasteaia vahel võisid peatäid edasi kanduda, kuivõrd mitmed ühe pere lapsed käivad nii koolis kui ka lasteaias.
Poole aasta jooksul kaks korda oma lapsel peatäid leida tundub juba väga sage, aga sellega lugu ei piirdunud ning mõnenädalase vahega tekkisid lapsele peatäid veel kolmandatki korda.
Oma lapsel lühikese aja jooksul kolm korda täid avastanud lapsevanem selgitas, et peatäide ravimine võib võtta nädalaid ning kui üks lapsevanem jätab oma osa kodus tegemata, kannatavad kõik. „Võib-olla ei teata täpselt, kuidas käituda,“ möönis ta. Tema sõnul ei saanud ta käitumisjuhiseid ka lasteaiast.
Murelik lapsevanem on ühendust võtnud ka terviseametiga, kust öeldi, et lasteaial ei ole kohustust terviseametit peatäidega nakatumisest teavitada, kuid vajadusel saab terviseamet anda soovitusi edasi toimimiseks. Lapsevanema sõnul on tema soov, et terves lasteaias, mitte vaid üksikutes rühmades, võetakse midagi peatäide leviku takistamiseks ette ning et ka lapsevanemad oma kodudes tegeleksid peatäide leviku tõkestamisega teadlikumalt. Lapsevanema sõnul väljendaks see teiste suhtes vajalikku vastutustunnet.
Kehtna lasteaia Siller direktori Katrin Velleste sõnul on lasteaed teinud peatäide probleemi lahenemiseks kõik endast oleneva. „Olen kakskümmend aastat lasteaias töötanud, täid on igasügisene probleem,“ ütles ta. Velleste kinnitas, et peatäidest vabanemist juhendav info on kõikides rühmades väljas ning lapsevanemaid on teavitatud. Samuti kinnitas Velleste, et lasteaias töötav tervishoiutöötaja kontrollib laste päid kaks korda nädalas enne ujumist. Kui lapsel on avastatud lasteaias täid, on ta Velleste sõnul koju saadetud ja kui laps on hiljem tagasi lasteaeda toodud, on lapsevanem kinnitanud, et täisid enam ei ole.
Velleste sõnul saab ta aru, et lapsevanema jaoks võib peatäidest vabanemine olla raske, kuid tema hinnangul ei ole selles siiski midagi enneolematut. Lasteaia direktori sõnul ei ole peatäid lasteaiast saadud, vaid sinna toodud. „Täidega võivad lapsed kokku puutuda kõikides kohtades.“
Terviseameti juhised peatäide avastamisel:
Vanemad lähevad lapsega perearsti juurde, perearst määrab ravi, teostab järelkontrolli ja ütleb, millal laps võib lasteaeda tagasi minna. Soovituslik on kontrollida kõiki pereliikmeid.
Kontrollida üle kõik rühma ning soovitatavalt ka muude rühmade lapsed ja nendega suhtlevad isikud.
Teavitada juhtumist teisi lapsevanemaid.
Kehtestada lasteaias perioodiline (vähemalt kord kuus) täikontroll.
Lapsele, kes on lasteaiast eemal olnud üle ühe nädala, on soovitatav teha lasteaeda taastulekul täikontroll.
Kuidas takistada täide levikut?
Kui pereliikmel on avastatud täid, tuleks korralikult puhastada tolmuimejaga kõik põrandad, vaibad, pehme mööbel ning seejärel puhastada ja vahetada ka tolmuimeja tolmukott, kuna tingud võivad tolmukotis elusana püsida umbes kaks nädalat.
Tee nii:
Pese põrandaharjad, kammid ja juukseharjad.
Juuksekummid viska ära või paki kilekotti ja aseta need vähemalt ööpäevaks sügavkülma.
Auto kasutamisel puhasta kindlasti ka auto istmekatted.
Pese riided, mütsid, sallid, kraega rõivad ja voodipesu võimalikult tulise veega (vähemalt 50-60 kraadi).
Võimalusel triigi riideesemed üle.
Kõik, mida pesta või triikida ei saa, nagu kaabud, paksud mantlid, aseta kaheks nädalaks suletud kilekotti.
Kuidas ravida?
Ilma ravita ja oskusliku tegutsemiseta on täidest keeruline vabaneda. Küsi apteegist täitõve ehk pedikuloosivastaseid vahendeid ja kasuta neid vastavalt pakendis olevale infolehele või pese pead pedikuloosivastase šampooniga. Pane tähele, et ravi võib mõnikord ebaõnnestuda, sest täid võivad olla ravimite suhtes resistentsed.
Sel juhul on abiks niiskete juuste kammimine täikammiga. Protseduuri tuleks korrata hästi hoolikalt mõnepäevase vahega paari nädala jooksul. Kammida tuleb kindlasti ka pärast pedikuloosivastaste vahendite kasutamist, kuna juuste külge kinnitunud tingud on juuksekarva küljes reeglina nii tugevasti, et nendest lõplik vabanemine on võimalik vaid mehaanilisel teel. Täikammiga kammimist tuleks alustada peanahale nii lähedalt kui võimalik. Pärast iga juuksesalgu läbikammimist tuleks kamm puhastada ja korralikult kuuma veega ära pesta.
Allikas: Terviseamet
