Andres Anvelt, siseminister.
Kaks aastat tagasi ühel vihmasel märtsipäeval hukkus Harjumaal oma kodus liikumispuudega 79-aastane naine, sest pliidi alla tuld tehes süttisid tema rõivad. Ta hakkas küll kohe väljapääsu poole liikuma, kuid kõndimiseks tugiraami abi vajanud naisel läks see väga raskelt ning taas kaotas üks Eesti pere oma lähedase.
- aastal oli kolm päeva enne aasta lõppu tules hukkunud kokku 38 inimest. 2016. aastal hukkus tulekahjus 39 inimest, neist 37 oma kodus. Kokku põles ligi 800 kodu ja igal neljandal juhul oli tegemist küttekoldest alguse saanud põlenguga. Eestimaalaste kodude kõige suuremad probleemid ongi katkised küttekolded, hooldamata korstnad, rikkis elektrisüsteemid ja kahjuks ikka veel ka puuduv suitsuandur. Eesti 649 000 eluruumist vajavad 5000 kiiret sekkumist ja kõige suuremas ohus on need inimesed, kel ei ole raha, et oma küttekolded kas korda teha või näiteks ahiküte õhksoojuspumba või mõne muu küttesüsteemi vastu välja vahetada. Ja tihti on need ka inimesed, kes ei lähe abi küsima.
Seetõttu otsustasimegi sügisel valitsuses eraldada pretsedenditud 1,5 miljonit eurot, et järgneval kahel aastal saaks tuleohutuks vähemalt 500 kõige kriitilisemas seisus kodu. Viimasel paaril kuul on usinalt tööd tehtud ja nüüd saab rääkida lähemalt, kes ja kuidas oma kodu selle toetuse abil turvalisemaks saavad.
Kuidas siis asi käib? Päästeamet on aastate vältel külastanud kümneid tuhandeid kodusid ja märkinud enda jaoks üles sellised, kus abivajadus on kõige suurem. Kohalikul omavalitsusel omakorda on kõige parem ülevaade oma inimestest, nende eluolust ja nendega juhtunust. Nii panevadki kaks partnerit pead kokku ja lähevad appi neile, kus olukord kõige kiiremat sekkumist vajab. Elanikud ise ei pea sealjuures kellegi poole pöörduma, vaid abi tuleb ise nende juurde.
Esmajärjekorras puudutab see paljulapselisi peresid ja eelkõige üksi elavaid eakaid, samuti puudega inimesi, kel igapäevaelu kõrvalt ei jää midagi üle suurteks investeeringuteks, mida kütte- või elektrisüsteemi uuendamine või korstna ehitamine ning parandamine kahtlemata on. Tegu võib olla ka hoopis väiksemamahulise, kuid tuleohutuse seisukohalt vägagi olulise tööga nagu näiteks korstna puhastamine, tulekustutite soetamine ning suitsu- ja vingugaasiandurite paigaldamine – toetus laieneb kõigile neile töödele. Ahiküttega kodus võib elu päästa ka vingugaasiandur ja nii oleme siseministeeriumis juba välja hõiganud plaani muuta tuleohutusseadust, mille üks eesmärke on muuta vinguandur kohustuslikuks neis kodudes, kus soojust annab elav tuli.
Samuti pole vahet, kas elab pere eramus või kortermajas – muresid, mida saab toetuse abil lahendada, leidub mõlemas.
Juba on välja arvutatud seegi, palju omavalitsused raha saavad. Igale omavalitsusele on tagatud miinimumsumma vähemalt ühe kodu korrastamiseks. Lisaks võeti arvesse elanike arvu, sissetulekute keskmist taset ja sedagi, palju tuleõnnetusi seal eluhoonetega viimase kolme aasta vältel on juhtunud. Nii saavad Raplamaa neli valda kokku ligi 49 000 eurot, millega saab Raplamaal 14 kodu tuleohutumaks muuta! Ja tegu on vaid riigi toetusega. Loodan väga, et omavalitsused panevad riigi summale teist samapalju juurde, sest see on ainulaadne võimalus aidata oma elanike elujärge tuntavalt parandada. Turvalisus ei ole luksuskaup ja nii kasvab tuleohutute kodude arv kogu Eestis mitmesaja võrra!
