Stina Andok
Selle aasta alguses jõustusid mitmed muudatused alaealiste õigusrikkujate kohtlemise süsteemis. Ühe olulisema muudatusena kaotati alaealiste komisjonid.
Juba möödunud aasta veebruaris kirjutasime Raplamaa Sõnumites alaealiste komisjonide võimalikust kadumisest ja sellega saabuvatest tagajärgedest. Toona olid nii sel perioodil maakonna alaealiste komisjoni juhtinud Raikküla kooli direktor Andres Muddi kui ka vanemprokurör Ülle Saar seda meelt, et alaealiste komisjon oma endisel kujul ei olnud parim võimalik lahendus.
Peamise puudusena nähti pikka ajakulu. „Protseduur võib aega võtta kuust ajast kuni poole ja isegi kolmveerand aastani. Mõni jõuab peaaegu aasta hiljem ja ei mäletagi, mida tegi,“ rääkis veebruaris Muddi. Ka prokurör Saar tõi siis välja, et kuigi Lääne ringkonnaprokuratuuris tehakse 90% otsustest vähem kui 120 päevaga, venitab tagajärgede saabumise protsessi veel sealt edasi alaealiste komisjoni ette minemine.
Uuel aastal jõustunud muudatustega maakondlikud alaealiste komisjonid kaotati. Lääne ringkonnaprokuratuuri Rapla osakonna vanemprokuröri Ülle Saare sõnul oli muudatuste taga ka prokuröride tahe: „Niikuinii pidime algusest peale tegelema asjaga, niikuinii käis laps koos vanemaga meie juurest läbi, niikuinii selgitasime õigusvastase teo olemust ja otsustasime, mida edasi teeme. Vahe on ainult selles, et nüüd on kõik palju kiirem.“
Saar tõi näite, kuidas üks alaealine tegi juba kaks päeva pärast intsidenti ettekande oma klassikaaslastele selle kohta, mida ta tegi. „See on üks mõjutusvahend. Juhtum toimus detsembri keskel ja praegu ei ole veel jaanuari keskpaik, aga kohe varsti tuleb lapsevanem koos lapsega prokuratuuri ja siis otsustame, mis edasi saab.“ Keerulisemate juhtumite puhul on juba varasemast Saarel kujunenud välja praktika korraldada ümarlaud, kuhu kutsutakse kõik võrgustikuliikmed – vanemad, lastekaitsetöötaja, kriminaalhooldaja, menetleja ja prokurör.
„Kõik saavad oma ülesanded ja kõik on kõigile teada,“ põhjendas ta ümarlaudade olulisust.
Seda, et tööd seadusemuudatusega juurde tuleks, Saar ei arva. „Enne pani seadus täpselt samamoodi prokurörile kohustuse lapsevanema ja lapsega vestelda,“ ütles ta. Ainus muutus on see, et mõjutusvahendi kohaldamise etapp on toodud sammu võrra lähemale, prokurörile. See muudab tööprotsessi tõhusamaks ja kiiremaks.
Omavalitsuste roll ja valmisolek
Kohalikel omavalitsusel on siiani olnud ja on ka edaspidi kohustus tegeleda abivajavate lastega. Alaealiste komisjonide tegevuse lõppedes saavad justiitsministeeriumi hinnangul omavalitsused keskenduda õigusrikkumiste asemel laste murede ja halva käitumise sügavamate põhjuste leidmisele. Sealjuures on kohalikel omavalitsustel kohustus ise arendada välja ja pakkuda lapsele vajalikke teenuseid. Seetõttu uurisime Raplamaa valdade ametnike käest, milline on nende valmisolek toimunud muudatustega kohanemiseks.
Kohila valla lastekaitsespetsialisti Triin Voodla sõnul on alaealise õigusrikkuja näol tegu lastekaitseseaduse tähenduses abivajaja lapsega, kelle puhul on kohalik omavalitsus kohustatud hindama ja välja selgitama, kas ja millist abi laps ning tema pere vajavad.
„Abivajaduse selgumisel pakub kohalik omavalitsus välja meetmed lapse abistamiseks ning saab suunata lapse või vajadusel ka kogu pere erinevaid teenuseid kasutama,“ selgitas ta. Abi pakkumisel lähtub omavalitsus igast konkreetsest üksikjuhtumist.
Rapla valla sotsiaalnõuniku Maiu Kalmuse sõnul tegutsetakse juhtumiplaani alusel, järgides seadust. „Juhtumiplaan koostatakse koos lapse ja tema perekonnaga ning selles kirjeldatakse probleemid ja probleemi lahendamiseks vajaminevad meetmed ehk tegevused ja teenused,“ selgitas ta. Kalmuse hinnangul alaealiste komisjoni kaotamine töökoormust oluliselt juurde ei anna: „Kohalik omavalitsus on seni ja peab ka edaspidi tegelema abivajaja lapse ja tema perekonnaga.“
Ka Märjamaa valla lastekaitsespetsialisti Sirje Praksi sõnul tuleb iga õigusrikkuja alaealisega tegeleda juhtumipõhiselt ning üldisi tegutsemisjuhiseid kohalikel omavalitsustel ei ole.
„Saan kinnitada, et meil on hea koostöö politsei ja prokuratuuriga ning kindlasti lahendame esimesed juhtumid heas koostöös. Kohaliku omavalitsuse poolt oleme valmis pakkuma abi alaealisele ning rakendama võimalusel sobivaid teenuseid ja programme.“
Kehtna valla sotsiaalnõunik Kristina Lett ütles, et hetkel on Kehtna vallavalitsus ülesannete ülevõtmise faasis, kus käiakse koolitustel ja infopäevadel. „See, et edaspidi tegeleb alaealiste õigusrikkujatega kohalik omavalitsus ise, on inimlik, kuna tunneme oma lapsi,“ usub Lett. Kohaliku omavalitsuse valmisolek õigusrikkujatega tegeleda on sotsiaalnõuniku sõnul enam seotud sellega, kui palju on olemas spetsialiste, kes lastega tegelevad nii ennetuslikult kui ka juba muude teenuste osutamisel. „Meie praktika ütleb seda, et neid ei jätku ei kohalikul ega riiklikul tasandil,“ tõdes Lett.
