Siim Jõgis / foto: Siim Solman.
Raplamaa omavalitsused on ootel, sest õhus on võimalus, et veel enne veebruari algust saab selgeks, millised projektid saavad toetust PKT meetme (Piirkondliku konkurentsivõime tugevdamine) teisest taotlusvoorust. Raplamaa projektidest on lootust toetust saada neljal.
Neli projekti, mis ootavad EAS-i otsust rahastuse osas, on Orgita ettevõtlusala – logistika- ja tööstuspark (toetuse maht 1 487 500 eurot, taotleja Märjamaa vald), Järvakandi Tööstuspargi arendamine (1 360 000 eurot, Kehtna vald), Kõnnumaa külastuskeskus (979 390 eurot, Kehtna vald) ja ligipääsetavuse parandamine töökohtadele Kohila valla ettevõtlusaladel (1 111 250 eurot, Kohila vald). Esimesest taotlusvoorust juba said toetuse Rapla linna Koidu ja Kastani tänava ettevõtluspiirkond, Rapla linna keskosa ja ligipääsuteede rekonstrueerimine Kohila tööstusaladele ja töökohtadele.
On lootust, et toetust saavad kõik neli projekti, kuid see ei ole kaugeltki kindel. Kahe taotlusvooru peale kokku on Rapla maakonnale ette nähtud ligikaudu kaheksa miljonit eurot.
Kui aga mõni esitatud projektidest ei osutu EAS-i hinnangul toetuskõlblikuks, läheb see summa edasi kolmandasse taotlusvooru, mis on oma olemuselt üleriiklik. Seega on võimalik ja isegi tõenäoline, et see raha jääb meie maakonnal saamata ja läheb mujale.
Raplamaa Omavalitsuste Liidu täiskogu istungil 18. jaanuaril ütles ROL-i juhatuse esimees Heiki Hepner, et sellist olukorda tuleb püüda iga hinna eest vältida. ROL-i täiskogul oldi kriitilised Rapla maavalitsuse käitumise suhtes, kes PKT projekti mitu aastat vedas. Näiteks kerkis küsimus, miks ei olnud projektide nimekirjas Rapla lennuvälja väljaehitust Kuusikul, mis oleks olnud väga suur investeering Raplamaale. Vastuolusid tekitas ka Varbola Muinas-Eesti teemapark, mida maavalitsus pidas väga prioriteetseks, kuid Märjamaa vald sellest vaimustuses ei olnud. Nii see jäigi justkui peremeheta ning ka EAS-ile esitamata.
Endine maavanem Tõnis Blank ütles, et suur pilt on maakonna jaoks ikkagi positiivne, sest varem ei ole meie maakonda nii suuri toetusi tulnud. Isegi kui üks või äärmisel juhul kaks projekti jäävad EAS-i toetuseta, saab üldist olukorda ikkagi vaadata positiivses valguses. Esimese PKT taotlusvooru kaudu toetust saanud Raplamaa projektidest on ehitusega algust tehtud Kohila-Hageri-Sutlema kergteel ning lõpusirgele on jõudnud Rapla linna Koidu ja Kastani tänava ettevõtluspiirkonna ehitus.