Jaan Reimundi jaoks on koolikeskkond alati inspireeriv

Katri Reinsalu / foto: Siim Solman.

Oma pikaajalise töö eest koolijuhina pälvis Rapla Vesiroosi gümnaasiumi direktor Jaan Reimund presidendilt Valgetähe IV klassi teenetemärgi. Ühtlasi tähistab kool tänavu oma 30. sünnipäeva. Alles eelmisel nädalal kutsuti kokku vilistlased ja koolitöötajad, et aktusega seda olulist sündmust tähistada.

Jaan Reimund ütleb, et direktoriks saamine ei olnud kindlasti tema lapsepõlve unistus. Tegelikult oli juba õpetajaks kujunemine protsess omaette. Algul oli tal plaan pärast Tartu ülikooli geograafia eriala lõpetamist ühes Tartu instituudis jätkata. Kokkulepped selleks olid tehtud. Otsustamise hetk saabus aga viiendal kursusel, kui tuli läbida pedagoogika praktika. Praktika oli äärmiselt huvitav ning muutis Reimundi mõttemaailma. Tal tekkis tunne, et kui ta õpetajaametit kohe ei proovi, võib pärast juba liiga hilja olla. Nii tegigi mees oma plaanides muutuse.
Kuigi Reimund on ise Lõuna-Eestist pärit, polnud tol hetkel sealkandis geograafia ja loodusainete õpetajaid vaja. Talle sobiv koht oli see-eest Kaius, kuhu Reimund kaheksakümnendatel tööle asuski. Õpetajaamet võitis tema südame. Neljateistkümne aasta jooksul sai mees mitmeid erinevaid rolle proovida. Ta oli õpetaja, klassijuhataja, internaadi kasvataja, huviringide juhendaja ja õppealajuhataja.
Kui tekkis vajadus uute väljakutsete järele, helistas tolleaegne hoolekogu esimees Jaan Metssalu ja pakkus võimalust kandideerida Rapla Vesiroosi gümnaasiumi direktoriks. Mees meenutab, et ka sel korral tekkis tal tunne, et kui ta seda võimalut kohe ei kasuta, võib peagi juba liiga hilja olla. Nii tegigi ta 1996. aastal läbi terve protsessi vallavalitsuse ja hoolekogu juures, et kooli direktoriks saada. Sellel samal ametikohal jookseb tal tänavu juba 22. aasta.
Algusaastad olid mõistagi väljakutse. Direktori ees olid kohe alguses keerulised majanduslikud küsimused. Ka võeti 1996. aastal vastu uus riiklik õppekava, mis tähendas kogu koolipere ühist pingutust.
Uuendamist vajas ka õpikeskkond. Koolihoone ei olnud kuigi vana, kuid kehva ehituskvaliteedi tõttu vajas renoveerimist. Koolil polnud kõiki vajaminevaid ruume, sest maja oli ehitatud ajal, mil näiteks esimesed klassid olid lasteaias. See tähendas, et neile polnud koolis garderoobe. Samal ajal alustas riigis suurejooneline projekt Tiigrihüpe, mis tõi kaasa vajaduse arvutite järele. Õpilaste arv kasvas ja õpikeskkond vajas järeleaitamist.
Selle kõige kõrval tuli Reimundil alguses nii koolipere kui ka lapsevanemate usaldus välja teenida. Ta võrdleb seda olukorraga, kui õpetaja läheb esimest korda klassi ette. Täpselt samamoodi järgneb siis periood, mil teda jälgitakse ja püütakse selgusele jõuda, kes ta on, millised on tema väärtused ja mida ta oluliseks peab. Usalduse tekkimine vajab aega.
Kool ise oli selleks ajaks kogukonnas omaks võetud ning toimis. Reimund ütleb, et tema eesmärgiks sai leida tee iga õpilaseni. Ta tahtis, et iga õpilase areng oleks koolis tagatud, ning asus selleks looma võimalusi ja tingimusi.

Üle kahe kümnendi samas ametis

Praegu jookseb Reimundil Rapla Vesiroosi gümnaasiumi eesotsas 22. tööaasta. Öeldakse, et inimene peaks teatud aja tagant töökohta vahetama. Reimund tõdeb, et koolielu on talle meeldinud. Iga päev on küll mõnes mõttes sarnane, kuid samas alati erinev. Mõtteid töökoha vahetamise osas ta kuigi palju mõlgutanud ei ole. Tõsi, aeg-ajalt on tulnud pakkumisi ka teistest valdkondadest.
Kui Reimund direktori ametikohal alustas, tehti lepinguid viieks aastaks. Pärast seda tähtaega tuli uuesti kandideerida. Ta ütleb, et see oli mõnes mõttes hea, sest viis aastat on piisavalt pikk aeg, et teha tagasivaade ja võtta saavutatu kokku. Samuti on see hea aeg tulevikku vaatamiseks ja otsustamiseks, kas tasub jätkata.
Mees tõdeb, et iga kord, kui tal tuli see otsus teha, ei olnud ees lihtsad ajad. Kord oli see näiteks renoveerimise eel ning sellega seoses oli palju eelseisvaid kohustusi. Ta tundis, et ametist lahkudes oleks süda kripeldama jäänud. Nii langetas ta iga kord siiski otsuse uuesti kandideerida, kuni leping tähtajatuks muudeti. Kool on Reimundi jaoks olnud inspireeriv keskkond, millest tal siiani küll ei ole saanud.
Direktor peab koolis oluliseks luua hea sisekliima õpilastele õppimiseks ja õpetajatele töötamiseks. Reimund tunnustab oma lähimaid kolleege kooli juhtkonnast, kelle pühendumus kooli juhtimisel on aidanud kaasa sellele, et kõik tunnevad ennast Vesiroosis hästi. Reimund peab selle suurimaks võtmeks usaldusliku õhkkonna loomist. See tähendab, et inimeste ettepanekud kuulatakse alati ära. Isegi, kui idee ei kuku hästi välja, ei tohi kooliperel tekkida tunnet, et järgmine kord enam oma mõttega tulla ei võiks. Samuti tähendab usalduslik õhkkond seda, et oma probleemidest saab rääkida.
Milliseid tähiseid kooli arendamisel meenutada?
„Ühiste arutelude tulemusel töötasime välja neli õppesuunda gümnaasiumiastmes koguni 60 valikaine kursusega. Põhikooli lisandusid üldoskusi toetavad valikained,“ räägib Reimund. Ta on pidanud oluliseks õpilaste andekuse, huvide ja sotsiaalsete oskuste arendamise võimaluste loomist huvitegevuse kaudu.
Tõeliseks katsumuseks kujunes koolimaja renoveerimine ja spordihoone ehitus. Ideest teostuseni kulus kümme aastat. „See oli huvitav protsess, kui külastasime riigi tolle aja parimaid koole ja spordihooneid, et saada Raplasse võimalikult parim tulemus. Tänu Rapla vallavalitsuse ja -volikogu toele ning Maarja Nummerti projekteerimisele on meil tänapäevane õppekeskkonnaga koolimaja ja paljude võimalustega Sadolini spordihoone.“
Keskkond ei piirdu aga vaid ruumidega. „Heaks koostöönäiteks kujunes ka Vesiroosi tervisepargi loomine. Idee sai alguse 2001. aastal korraldatud koolitöötajate ja lastevanemate ühisest talgust. Tervisepargi planeerimisel arvestasime õpilaste, loodusainete ja kehalise kasvatuse õpetajate ettepanekuid. Detailplaneering, terviserada ümber tiikide ning loodusõpperajad valmisid projektide ja ühiste talgute toel.“ Jätkuvalt on arendamisel kooli ümbritsev õueala.
Vesiroosi tervisepark on saanud terve siinse kogukonna jaoks oluliseks aja veetmise kohaks. Liumägi koolimaja taga on aga populaarne kelgutamise paik. Reimund meenutab, et mõte mäest tuli 2001. aastal, kui koolimaja renoveerimise käigus veeti osa materjali tänase mäe täiteks kooli taha.

Põhikool ei ole midagi uut

Sügisel ootavad kooli taas ees suured muutused. Tööd alustab Rapla gümnaasium, mis tähendab, et Vesiroosi ja ühisgümnaasium jätkavad põhikoolidena.
Reimund tunnistab, et näeb ühiskoolil (1.-12. klass) suuremaid eeliseid, kus koos on erinevad vanuseastmed nagu perekonnas ja õpitakse eeskuju järgi. Vanemad õpilased on koolis ka stabiliseeriv jõud. Tänaseks on selge, et edaspidi on põhikool ja gümnaasium Raplas eraldi. Lahendusi leidva inimesena on Reimund jõudnud seisukohale, et nüüd tuleb tulevikku vaadata ja hakata mõtlema, kuidas põhikoolina jätkata. Töö selle nimel on juba õppeaasta algusest käinud. Sügisel oli koolis õpetajate arutelu, kus kaaluti, mida saaks tulevikus veelgi paremini teha.
Kahtlemata tekitavad muutused ebakindlust. Õpetajad, kes on seni oma koormuse gümnaasiumi ja põhikooli peale täis saanud, peavad edaspidi vaid põhikooli õpetajatena jätkama. Reimund on optimistlik ja ütleb, et õpilaste arv on põhikooli astmes kasvamas. Täna on Rapla Vesiroosi gümnaasium maakonnas Kohila järel suuruselt teine kool. Kahel eelneval aastal on avatud esimestes klassides kolm paralleeli ja küllaltki reaalne on, et ka algaval õppeaastal on nõnda. Põhikoolina jätkates peaks Vesiroosist saama maakonna suurim põhikool.
Möödunud filmifestival “Kaader” peeti teadmisega, et see jääbki viimaseks. Temale omaselt on Reimund ka selles osas optimistlik. Kuigi vanemad õpilased on korraldajad olnud, on nooremad alati sellesse kaasatud. Direktor ei näe põhjust, miks õpilastele huvi pakkuvad tegevused ja traditsioonid ei võiks ka tulevikus jätkuda. Alles eelmisel kolmapäeval korraldasid üheksandad klassid koolis toreda sõbrapäeva, kus kõige innukamalt osalesid muidugi algklasside õpilased.
Reimund on lootusrikas, et huvijuhi toel jätkuvad sarnased toredad ettevõtmised ka järgmisel sügisel, kui gümnaasiumiõpilasi enam ei ole.
Jaan Reimund on langetanud otsuse põhikooli direktori kohal jätkata. Koolikeskkond on tema jaoks südamelähedane ja pakub senini piisavalt väljakutseid. Direktor ütleb, et kool ei ole kunagi valmis.
Just nagu maailm, on ka kool ühiskonna ühe osana alati muutumises. See tähendab, et kunagi ei teki aega, kus see keskkond väljakutseid ei esitaks. Reimund ütleb optimistlikult, et tal on piisavalt jaksu, energiat ja tahtmist oma tööga edasi minna.

***

Teised Jaan Reimundist:

Iseloomustuse koostas koolirahva arvamust kasutades Rapla valla haridusnõunik Tiina Roosimägi.

Jaan Reimund on iga õpilase arengu toetaja, tõeline „koolipapa“ kõige paremas tähenduses. Õpilased armastavad teda nii kooli ajal kui ka hindavad tema panust vilistlastena. Tema parim ja töötavaim „relv“ on eeskuju. Töökas, rahulik, viisakas, kindel ja muhe – on meeskonnast nopitud omadused. Õpilastega on direktoril usalduslik suhe. See toob õpilasi kooli õppima just põhjendusega, et selles majas ollakse inimlikud, siis saab olla mina ise.
RVG on Eestis tuntud ja tunnustatud kool, kus käiakse palju maad kuulamas ja kogemusi kaemas. Jaan on tõeline eduloo tutvustaja, tuntud direktor riigi haridusrahva hulgas. Kooli külastavad õppimise eesmärgil väga palju teiste koolide juhid ja meeskonnad ning seda mitte ainult ilusa maja ja kena õppekeskkonna pärast, vaid väärtuspõhise juhtimise, eestvedamise ja koolikorralduse ning maine pärast.
Jaani suurimateks tugevusteks on viisakus ja meeskonnale olemasolemine kõigil momentidel. Igal hommikul tervitab direktor oma majja saabuvaid õpilasi ja õpetajaid. Rääkimata külalistest. Direktor on võimalusel ikka ise neid vastu võtmas ja võõrustamas.
Meeskonna töö juhtimine toimub usalduse alusel ja koostööd väärtustades, aga innovatsioonist lähtuvalt ja tulemust silmas pidades. Töötajad austavad ja on väga rahul tema juhtimisstiiliga. Iga teema, mida arutatakse, on äärmise põhjalikkusega ette valmistatud. Jaan Reimund mäletab alati lubatut ja täidab need tegudega. Iga kõne, mis peetud, on räägitud peast. Kõnes on õpetlik iva, aga ette kantud nii, et mõjub kui hea lugu. Seda oskust imetlevad ja püüavad järgida nii õpilased kui ka töötajad.
Direktorina on tal väga selge visioon ja missioon. Tema arengukavad ja tööplaanid on realistlikud ja lähtuvad vajadusest anda kõigile võimalus. Õppekava täitmisel on soositud kõige paremate ning innovatiivsemate praktikate rakendamine ja uue õpikäsituse juurutamine. Erilise toetuse all on direktori juhtimisel õpilaste loovuse avamine ja arendamine.
Jaan on inimene, kelle kõrval muutuvad teised inimesed paremaks. Ta on eeskujuks ja mõjutab oma olemusega kõiki oma koolis ja koolist väljaspool. Ta peab lugu inimestest ja püüab leida alati positiivset, raskeid olukordi püüab lahendada tasakaalukalt. Jaan kaasab oma inimesi, jagab vastutust. Ta on juhina oma meeskonnaga osalenud suurtes üleriiklikes projektides: Omanäoline Kool, Koolikatsuja 2006, Üldhariduskooli terviklik ja süsteemne juhtimine, Digipädevuste arendamine koolis.