Georg Friedrich Schlateri litograafial, mis on dateeritud 1832-35*, on kujutatud Tartu linna vaade. Kivitrükis ja arvatavalt Tartus valmistatud litotõmmisel on kandvaks teljeks Emajõgi laeva, paatide ja inimestega. Mõlemal pool kallast on näha 19. saj alguses Tartus alanud ehitusbuumi ajal valminud uushoonestik. Sammastega kaubahoov ehitati teadaolevalt aastatel 1816-1819. Järvakandi klaasimuuseumis on 2018. aasta algusest võimalik vaadelda sama kujutist. Aga seda mitte paberil, vaid klaasi peale graveerituna!
Korralik tippklassi meistri töö. Joogiklaasi mõõtmed on suhteliselt väikesed (9,2 x 7,2 cm) ning seetõttu on lausa imetlusväärne, kui detailselt ning millise geomeetrilise täpsusega on graveerija oma käte ja käiade abil suutnud pildi detailid kumera klaasi pinnal edastada. Piltgraveeringu vastasküljel on alt lindiga kokku seotud kaks sümmeetriliselt paigutatud oksa ja nende vahel raamistuse sees kirje „Dorpat“. Raamistuse peal on alusele paigutatud kahe sangaga vaas. Koonilise klaasi alumise kolmandiku paksemal osal on säralõige, mille teostuse täpsus paneb tänapäeva inimest pead vangutama.
Edasi on oluline, millisesse ajastusse me väärtusliku eseme tema kuju ja lõigete alusel dateerida suudame. Üldiselt klassitsistliku vormiga klaasile on tema laiendatud alaossa tehtud säralõiked, millised peaksid meid viima osaliselt juba Biedermeieri ajastusse. Selle alguseks kunstiajaloos on kokkuleppeliselt 1815. aasta, mil vaoshoitum ja sümmeetriat taotlenud klassitsismiperiood hakkas teed andma eri vorme ühendada püüdvale ja samuti lühikest aega kestnud Biedermeieri stiilile.
Olemuselt on tegemist nn suveniirklaasiga, mis tellitud kas Tartu linnavõimu poolt esindusesemeks või mõne jõuka perekonna poolt endale või teisele inimesele kingituseks.
Telliti üks klaas või väike komplekt – see ei ole teada. Võib arvata, et tõenäoliselt on tegemist üksikeksemplariga. Küll aga on oluline, et Eestis juba üle neljakümne aasta tegutsenud vanavaraspetsialistid ei ole oma tegevuse jooksul sellest ajajärgust samal väga meisterlikul tasemel koduvabariigi linnavaatega eset varem kohanud.
Millal siis kõnealune klaas võib olla valmistatud? Arvatavalt ca 1815-1820. Kui me vaatame 1830-40 tehtud joogiklaase, siis need on juba palju keerukama vormiga (Biedermeieri ajastule iseloomulikud, vt erinevaid maailma klaasi katalooge).
Millal on aga klaasile lõiked ja piltgraveering tehtud? Kindlasti mitte varem, kui ehitati valmis Kaubahoovi (Kaufhof) sammashoone. Seega pilt, mis oli esitatud meistrile graveeringu tegemiseks, on valminud alates 1819. aastast. Teadaolevat infot kokku võttes võib tervikasja lõpliku valmistamisaja üsna julgelt ja piisava täpsusega dateerida ajavahemikku 1819-1835. Siinjuures rõhutades, et klaasi tooriku valmimisaeg tema vormi järgi peaks olema varasem (kuni 1820).
Tegelikult viitab ju ka graveeringu sümmeetrilisus klassitsismile või siis Biedermeieri ajastul klassitsismi vormile truuks jäänud graveerimismeistrile. See, millise taime oksa botaanilises mõistes on klaasil kujutatud ja kas klaasil olev vaasi kujutis on Tartuga otseselt seotud või mitte, jäägu kunstiajaloolaste uurida. Muuseum ise üritab järgnevatel aastatel (seni veel nägemata kataloogide põhjal) analoogia ja „käekirja“ järgi leida võimaliku meistri nime (või võimalikud nimed), kes võisid klaasi pinnale töö teostada. Aeg annab arutust.
Ette rutates võib öelda, et tol ajal olid paljud tuntud meistrid Tšehhi päritolu. Neid töötas nii Tšehhimaal kui ka Venemaa keiserlikus klaasikojas ning Saksamaa olulisemates klaasivabrikutes, sest nad olid hinnatud oma hea käe ja maitse poolest. Emeriitprofessor Maie-Ann Rauna sõnul andis Tšehhi klaasikunst juba sellel ajal oma arengus ja maitsekuses teistele riikidele silmad ette.
Graveeringu ja säralõigetega klaasi soetamist toetas muuseumi tegevustoetuse taotluse kaudu kultuuriministeerium. Samuti Kehtna vald, mis tänasel päeval peab üleval ja haldab Järvakandi klaasimuuseumi, mis omakorda kogub, uurib, säilitab ja eksponeerib klaasi ajalugu Eestis.
Samuti tänan mitmeid oma ala spetsialiste nii Tartust kui ka Tallinnast, kes aitasid käesoleva kirjutise koostamisel. Kui lugejal on teema kohta rohkem teada, märkusi, parandusi või lisainfot, palun meile muuseumisse teada anda.
2018. hooaja algul saab ajalooline piltgraveeringuga klaas oma koha Järvakandi klaasimuuseumi püsiekspositsioonis koos seonduvate materjalidega. Tule sinagi klaasimuuseumisse ja naudi 19. saj alguses tõelise meistri valmistatud maailmatasemel tööd!
* Teadaolevalt tuli 1804. aastal sündinud ja maalikunsti õppinud mees Tartusse 1820. aastate lõpus ning asus seal tööle joonistusõpetajana. Tema esimene lito vaatega kivisillale ilmus teadaolevalt 1831. aastal, aasta enne oma isikliku litokoja asutamist. Millal G. F. Schlater selle pildi tegemisega alustas ja millal täpselt joonistus valmis ja kas graveering tehti joonistuse või lito järgi, seda on tagantjärele peaaegu võimatu kindlaks teha. Tõenäolisem võiks olla küll viimane variant.
