Reet Saar / foto: Reet Saar.
Märjamaal on juba hulk aastaid tavaks korraldada Eesti Vabariigi aastapäeval koduloo konverents.
Sündmusele eelneb palvus kirikus ja pärgade asetamine kirikuvärava-monumendi juurde. Seal olevatele tahvlitele on kantud Märjamaa kihelkonnast pärit meeste nimed, kes langesid Vabadussõjas. Märjamaa kirikuõpetaja Illimar Toomet pakkus oma jutluses välja märksõnad, mis Eesti juubeliaastat võiksid iseloomustada.
Need on mäletamine, andeks palumine, andeks andmine ja tänamine. Tavaliselt asetavad tähtsündmuste ajal kirikuvärava juurde oma pärja Kaitseliit ja omavalitsus, seekord lisandus kaks pärga Räpina aianduskoolis õppivatelt Märjamaaga seotud naistelt. Aianduskool kutsus floriste tähistama Eesti aastapäeva saja pärja valmistamisega. Jane Roosioja ja Kristina Susi valmistasid rahvusvärvides pärjad kohapeal kasvanud lehise okstest, lisades valged kallad ja siniseks toonitud käbid.
XIV kodulookonverentsist Märjamaa kinosaalis tuli osa saama umbes 70 inimest. Seekord oli teemaks „Meie maa ja inimesed“.
Sillaotsa muuseumi juhataja Kalju Idvand tutvustas Velise jõest leitud väikest eset. Kuna pole teada, mis see olla võis, otsis ta seoseid ja tähendusi eri allikatest ja lasi seejuures mõttel üsna vabalt lennata. Idvandi teine ettekanne „Eesti vanimad kunstiaarded asuvad Vigalas“ tutvustas Vana-Vigala mõisa seinal olevaid Pompeist pärit bareljeefe.
Ajaloolane Mati Mandel andis ülevaate Maidla muinaskalmest ning teistest Märjamaa ja Vigala piirkonna arheoloogialeidudest. Maidla muinaskalme uurimine on toimunud mitmes etapis: 1983–90, 2011–15. Kaevamisi tehes on leide alati ka kohapeal huvilistele tutvustatud. Arheoloog Mandel on oma aastatepikkuse uurimistöö muinaskalmel kokku võtnud raamatusse „Maidla muinaskalmistu saladused”. See raamat nagu paljud teisedki trükised oli saadaval Eesti Ajaloomuuseumi müügiletis.
Sillaotsa muuseumi pedagoog Liivi Miil andis põhjaliku kronoloogilise ülevaate sündmustest Velise vallas mõni kuu enne Eesti Vabariigi väljakuulutamist.
Kirjanik Arvo Valtoni kaksikvend Ahto Vallikivi jagas oma mälestusi, mida ta mäletab Märjamaast päris väikese lapsena ehk elust enne nõukogude võimu tulekut, nende pere küüditamisest ja elust Siberis.
Koduloolane Tõnu Mesila oli slaididele koondanud Märjamaa ja ümbruskonna fotod läbi sajandi, nii et korraga olid silme ees kunagised ja praegused vaated.
Eesti Mälu Instituudi teadur-kuraator Martin Andreller ei saanud ise kohale tulla, tema huvitav ettekanne jõudis publikuni salvestatuna. Andreller kõneles Eesti lähiajaloost: kuidas ja mida me sellest mäletame ja räägime. Juttu oli valikulisest mäletamisest ja unustamisest. Kõlama jäi, et mälestusi on vaja koguda juba sellepärast, et tunneksime kurja ära, kui see pead tõstab.
Konverentsi ajaks oli rahvamajas üles seatud ka väljapanek „Haapsalu Vabadussõja mälestussammas vanadel fotodel“, mis seejärel viidi Märjamaa raamatukogusse tagasi. Seal on näitus avatud vähemalt märtsikuu lõpuni.
