Siim Jõgis / foto: Siim Solman.
Raplamaa esimene töö- ja karjäärimess tõi neljapäeval, 12. aprillil Sadolini spordihoonesse kokku 1400 inimest. Sellist numbrit ei osanud korraldajad Töötukassa Raplamaa osakonnast isegi unes näha.
Messi peakorraldaja Andrei Mitt sõnas, et esialgu prognoositi külastajate arvuks 500. Tagantjärele mõeldes oli Sadolini spordihoone asukohana ainuõige valik, sest näiteks Rapla kultuurikeskusesse ei oleks kõik inimesed ära mahtunud.
Töö- ja karjäärimessi esmane eesmärk oli iseenesest lihtne: viia kokku pakkumine ja nõudlus. Et tööandjad leiaksid endale sobiva töötaja ning töötud leiaksid töökoha. Messil oli oma esindusega väljas 35 tööandjat, kes vahendasid kokku ligikaudu 200 töökohta. Raplamaa suurimatest tööandjatest olid kohal näiteks Rapla Tarbijate Ühistu, Saarioinen Eesti OÜ, O-I Production Estonia AS ja Kohila Vineer OÜ. Nendele lisandus 11 Eesti Töötukassa koostööpartnerit, kelle seas olid Kehtna kutsehariduskeskus, Vana-Vigala tehnika- ja teeninduskool, Järvamaa kutsehariduskeskus, Pärnumaa kutsehariduskeskus ja Tallinna ehituskool.
Kuna töö- ja karjäärimess toimus Vesiroosi gümnaasiumis ja Sadolini spordihoones, said ka õpilased oma silmaringi laiendada. Paremal juhul võis leida suvevaheajaks hooajatöö. Tähelepanuväärne oli see, et kohal polnud mitte ainult Rapla Vesiroosi gümnaasiumi õpilased, vaid noored ka Märjamaalt, Vigalast ja Kehtnast. Töötukassa Raplamaa osakonna juhataja Ilvi Pere ütles, et tervelt nelikümmend protsenti messil osalejatest olid õpilased.
Karjäärimess
Töö- ja karjäärimessi avasõnad ütles Eesti töötukassa juhatuse esimees Meelis Paavel. Ta ütles, et aruteludes ettevõtjatega tuli välja, et sellist suurt messi on kõige mõistlikum korraldada just kevadel. Siis ootavad ees hooajatööd ja uusi abikäsi on hädasti tarvis. Messi tegelik kasu tuleb välja alles aja jooksul, kui selgub, kui paljud tööotsijate ja tööandjate loodud esmased kontaktid ühise kokkuleppeni jõuavad. Paavel ütles, et pole välistatud ka see, et juba messilaua ääres jõutakse töölepinguni.
Isegi kui nii kaugele ei jõuta, saab esmased kontaktid ikka luua. Näiteks leidis Järvakandis tegutsev klaasitehas O-I Production Estonia AS kandidaadi, kellega juba esmaspäevaks tööintervjuu kokku lepiti. Selliseid näiteid oli veel, eriti õpilaste puhul, kes otsisid suveks hooajatööd. Nii Andrei Mitt kui Ilvi Pere avaldasid lootust, et järgmisel aastal kasvab mess veelgi suuremaks ning kujuneb sujuvalt üheks Raplamaa suursündmuseks. Kuid number 1400 kõlab jätkuvalt uskumatuna. Nii palju külastajaid ei osatud kuidagi oodata. Kui aga sellises väikeses kohas nagu Rapla tuleb ühele sündmusele kokku peaaegu poolteist tuhat inimest, siis järelikult on seda vaja. Mitte ainult selleks, et leida töökoht või töötaja, vaid ka selleks, et luua tervikpilt ja vahetada kontakte.
Mitt rääkis, et ka Töötukassa konsultantidele oli see hariv kogemus, sest nad said vahendada kontakte ettevõtete ja tööotsijate vahel. Kui võrrelda tänavust sündmust 2017. aasta kevadel toimunud piirkondliku töömessiga Märjamaal, siis on üks oluline edasiminek. Nimelt see, et nimele töömess lisandus ka mõiste “karjäärimess”. Sadolini spordihoones liikus ringi ka töötavaid inimesi, kes otsisid võimalusi oma karjääri edendamiseks. Samuti said põhikooliõpilased luua esmased kontaktid kutsekoolidega, kus edasist haridusteed jätkata.
Tööandjad: Raplamaal on tööjõupuudus
Ühe osana Raplamaa töö- ja karjäärimessist toimus ettevõtjate ja omavalitsusjuhtide osavõtul arutelu teemal kas Raplamaal on tööpuudus või tööjõupuudus. Arutelust võtsid osa Eero Kalberg (Kehtna kutsehariduskeskus), Ruth Grünthal (Kohila Vineer OÜ), Heiki Hepner (Kohila vallavalitsus), Janek Kadarik (Raplamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus), Väino Sassi (Coop Eesti Keskühistu), Ilvi Pere (Eesti Töötukassa) ja Aivo Varem (Saarioinen OÜ). Juba arutelu alguses sai selgeks osavõtjate meelsus – maakonnas ei ole mitte tööpuudust, vaid on tööjõupuudus.
Ruth Grünthal ütles otse, et Kohila Vineer OÜ otsib uusi töötajaid. “Meil ei ole praegu sajaprotsendiliselt komplekteeritud meeskonda. Meil on tööjõudu juurde vaja,” ütles ta ja lisas, et 90 protsenti nende ettevõtte töötajatest on Raplamaa inimesed. Tallinnast käib neil kuus-seitse töötajat. Siiski on suureks probleemiks transpordi korraldamine kaugemal elavatele inimestele.
Ka Aivo Varem ütles, et tema kogemusele tuginedes saab selgelt öelda, et Raplamaal on tööjõupuudus. “Kui inimesel silm särab ja ta on motiveeritud, siis võiksime ta kas või täna tööle võtta,” ütles Varem. Töötajaid on neil praegu pluss-miinus 180, kuid maksimaalselt on neid olnud 210. “Tööd meil pakkuda on,” sõnas ta.
Väino Sassi rääkis, et Rapla Konsumis vakantseid töökohti on, kuid massiivset tööjõupuudust tema tundnud ei ole. “Suveks otsime küll puhkuste asendajaid,” sõnas Sassi. Kohila vallavanem Heiki Hepner ütles, et praegune Raplamaa töötuse määr on 4,8 protsenti ning see kõneleb selgelt tööjõupuudusest. “Kuskil seitsme protsendi juures saame hakata rääkima tööpuudusest. Praegu on seis selline, et kes tööd tahab, see ka sobiva koha leiab,” ütles vallavanem.
Omaette põnev küsimus on see, kui palju praegu ning lähitulevikus võtavad masinad inimestelt töökohti üle. Ruth Grünthal rääkis, et tehnika areneb küll kiiresti, kuid tööstustehnika mitte nii kiiresti kui näiteks nutiseadmed. Seda ta enda sõnul ei pelga, et ühel päeval võtaksid robotid inimestelt töö üle. “Suuremad ja raskemad tööd teeb ära tehnika, aga sinna taha on vaja inimest, kes nuppu vajutab. Sellega ei ole probleemi, et tehnika inimtööjõu ära kaotab, “ rääkis Grünthal.
Samas tõi Väino Sassi välja, et Rapla Konsumis tehakse 32 protsenti ostudest nutikassas. See näitab tema sõnul seda, et kliendid on selle võimaluse omaks võtnud ning tänu sellele on ka kassajärjekorrad lühemaks jäänud. Sellest, et poemüüja amet on kui mitte kadumas, siis vähenemas, oli juttu ka päeva teistes ettekannetes.
