Katri Reinsalu/foto: Siim Solman.
Kristjaana Kuusk on küünetehnik, kes maalib küüntele keerukaid ja detailseid kaunistusi. Imekaunite küünte kõrval paistab ta silma ka oma rõõmsameelsuse ja jutukusega.
Kristjaana on noor naine, kes ilmselgelt naudib seda, mida teeb. Kohalike ja ka kaugema kandi naiste küünte eest kannab ta hoolt Kehtnas asuvas ilutoas. Kohtun temaga just seal ja uurin, mida läheb küünte kaunistamiseks tarvis ning kust tulevad ideed.
Huvi ise proovida
Kristjaana ütleb, et ei pea end teistest kuigi palju loomingulisemaks inimeseks. Naljatades räägib ta, et kunstitundides ei olnud võimalik midagi alla viie saada, kuid oma kunstilisi saavutusi ta kuigi silmapaistvaks ei pea. See ongi tema sõnul üks suurimaid valearusaamu küünetehnikute kohta, et kaunite küünte saavutamiseks läheb vaja väga rikkalikku fantaasiat. Pigem on naine seda meelt, et kõik on harjutamise ja õppimise küsimus.
Huvi kaunite küünte vastu tekkis tal juba teismeliseeas. 14-aastaselt lasi Kristjaana endale esimesed geelküüned paigaldada. Selle töö võttis ette tema sõbranna, kes ei olnud tegelikult küünetehnik. Sõbrannat kõrvalt jälgides tekkis mõne aja pärast mõte juba ise kätt proovida.
Küünekunst on üks selliseid valdkondi, kus alustamiseks tasub pigem koolitusele minna, mitte ise kodus katsetama hakata. Kristjaana selgitab, et algtõdesid teadmata on lihtsalt väga keeruline kvaliteetset tulemust saada. Baasteadmiste omandamiseks pöörduski Kristjaana teadja koolitaja poole.
Esimese hooga hakkas Kristjaana iseendale küüsi tegema. Ta nendib naerdes, et see võttis tal terve päeva, aga tulemus oli kena. Seda märkasid ka tema lähedased. Järgmiseks „kliendiks“ oli juba ema ja seejärel šokolaadikarbiga ukse taha tulnud sõbrannad. Tagantjärele meenutades olid tollased kaunistused pigem lihtsad.
Süües kasvab teatavasti isu ja tänaseks väljuvad Kristjaana stuudiost juba väga keerukate käsitsi maalitud küüntega rahulolevad kliendid. Naine tõdeb ka ise, et küünekunsti maailm areneb väga kiiresti ja see eeldab enda pidevat täiendamist. Tänaseks on Kristjaanal ette näidata tervelt 15 koolituse tunnistused. Kaks uut on juba järgmisesse kuusse planeeritud.
Kristjaana ütleb, et kõige olulisem on muidugi harjutamine, sest kaheksatunnine koolitus on kõigest algus. Pärast uue tehnika algtõdede omandamist tuleb neid kinnistama asuda. Nii tulebki ta alati pärast koolitust koju ja asub kas paberil või hoopis spetsiaalsel küünekujulisel vormil ehk tipil uusi võtteid rakendama.
Kõige olulisem on ettevalmistus
Kindlus võõraste inimeste küünte kaunistamiseks tuli aga aastatega. „Ma olen hästi enesekriitiline inimene. Kui ma tean, et see ei pruugi sajaprotsendiliselt välja tulla, siis ma ei tee,“ räägib Kristjaana. Tänaseks on küünekunstist saanud Kristjaana põhitöö, mis talle väga meeldib. Muudmoodi poleks ilmselt võimalik, sest tööpäevad kipuvad teinekord öötundidesse venima.
Asume siis asja kallale. Uurin Kristjaana käest, kuidas üks küünekunstnik oma tööd teeb. Nagu sisuliselt iga muu käelise tegevuse juures, on üks kõige olulisemaid etappe ettevalmistus.
Küüned tuleb viilida ühepikkuseks ning lõigata küünenahad. Küüne enda pind poleeritakse õrnalt karedaks ning puhastatakse vahendiga, mis eemaldab kogu võimaliku rasu ja tolmu. Küüned kaetakse kinnitiga.
Enamasti tuleb küünekunstnikul küüs ka pikemaks ehitada. Varem kasutati selleks küüne külge liimitavaid plastist tippe. Kristjaana selgitab, et need on tänaseks minevik. Küüs ehitatakse üles geelist. Pikkuse andmiseks kasutab Kristjaana hiljem eemaldatavaid šabloone. Nii saavutatakse loomulikum ja küünesõbralikum tulemus.
Esimesele geelikihile järgneb ka teine ja paksem kiht. Kogu protsess hõlmab omajagu viilimist, et küüs saaks täpselt soovitud kuju ja kauni ühtlase väljanägemise. Alles seejärel kantakse peale värvikiht ning küünetehnik saab hakata tegelema küünte kaunistamisega. Tulemuse kinnitamiseks kantakse veel viimase kihina peale lakk.
Kristjaana vuristab mulle kogu protsessi kirjelduse ühe hingetõmbega ette. Tegelikult võtab iga etapi läbimine muidugi aega. Naine tõdeb, et kõige tüütum on tema jaoks ettevalmistus ehk küünele õige kuju andmine. Samal ajal tuleb tal aga tõdeda, et see on kõige olulisem osa kauni lõpptulemuse saavutamiseks.
Esimest korda end Kristjaana hoole alla andes tuleks varuda vähemalt kolm tundi. Kuna küüntel on komme kasvada, ei piisa ainult ühest külastusest kauni küünekomplekti nimel kauaks. Kristjaana ütleb, et hoolduses käiakse enamasti iga kolme-nelja nädala tagant. On loomulikult ka neid, kes käivad harvemini, aga eks see olegi lõpuks enda tunnetuse küsimus.
Hooldus ise võtab umbes kaks tundi. Kristjaana ütleb, et tal on ka selliseid kliente, kelle ülipikad küüned lähevad eritöö alla ja juba ainuüksi hooldus võtab ligi neli tundi. Üldiselt ei tehta keerukat disaini kõigi kümne küüne peale. Kui aga satub selline klient, kes just seda soovib, võib ka hoolduse kestus üsna pikale venida.
Teinekord ikka räägitakse, et küüned vajavad aeg-ajalt puhkust. Kristjaana ütleb selle peale, et tema isiklikult selleks vajadust ei näe. Oma küüsi pole ta kaheksa aastat puhata lasknud ja probleemi sellest pole tekkinud. Samas sõltub see palju inimese eripäradest. On kliente, kelle küünel geel ei taha ühel hetkel enam hästi püsida ja siis on mõistlik paarikuune paus jätta.
Kvaliteetse tulemuse toovad kvaliteetsed vahendid
Lõpuks jõuame kõige põnevama osani küünetehniku tööst. Selleks on mõistagi küünte kaunistamine. Uurin, milliseid vahendeid selle jaoks täpsemalt tarvis läheb. Pungil riiuleid vaadates on selge, et valikuid ja erinevaid tehnikaid selles maailmas on rohkem, kui kokku jõuab lugeda.
Kristjaana kliendid saavad valida 189 värvi vahel. Naerdes lisab ta, et sellest hoolimata satub tema juurde naisi, kes ka selle valiku hulgast endale õiget ei leia. Kindlasti läheb tarvis pintsleid maalingute tegemiseks. Häid pintsleid on keeruline leida ja seda enam tuleb olemasolevaid hoolega hoida. Kristjaana nendib, et tal on ka tervelt kaheksa aastat vana teibitud pintsel, mis on nii hea, et ei raatsi seda kuidagi pensionile saata. Hea pintsel on naturaalse karvaga. Enamasti poest valmistoodet ei saa ja igal küünetehnikul tuleb soovitud kuju saamiseks pintslit ise kärpida. Seda teevad tihtipeale ka koolitajad, kelle juures Kristjaana käib, ja nii kasutab ta neilt soetatud vahendeid.
Kokkuvõtvalt läheb kvaliteetse tulemuse saavutamiseks vaja ka kvaliteetseid vahendeid, alustades geelist, millega küüs üles ehitatakse, ja lõpetades värvide ning pintslitega, millega kaunistused tehakse.
Veel üks hindamatu osa kaunist lõpptulemusest on kindel käsi. Kristjaana leiab, et ka see tuleb harjutamisega. Naine räägib naerdes, et teinekord on päev nii tihe, et söömiseks ei jää mahti. Siis võib küll ka kogenud küünetehnikul hakata käsi värisema ja enne uue kliendi vastuvõtmist tuleb kindlasti söögipaus teha.
Veel üks seade, mida küünetehnikul vaja läheb, on LED/UV-lamp. Geellakk erineb poelettidel pakutavast küünelakist näiteks selle poolest, et see kivistub ainult spetsiaalse lambi all. See omakorda tähendab, et lõpptulemus on tavalisest poelakist märksa vastupidavam. Teisalt jälle ei saa geellakki küüne pealt maha nii lihtsa vaevaga kui nii-öelda tavalist küünelakki. Enamasti eemaldatakse geellakk viilimise teel.
Kaunistuste disaini valikul on võimalusi sama palju kui inimesi, kes neid välja suudavad mõelda. Kristjaanale endale meeldib kõige enam lilli, ornamente ja pitsi maalida. Kaunistused maalitakse otse küünele ja loomulikult käsitsi.
Üks tema jaoks keerulisemaid tehnikaid on olnud one stroke lilled. Pintsli peale tuleb hajutada kaks värvi ning seejärel ühe pintslitõmbega lille kroonleht küünele maalida. Tehnika on keeruline ja nõuab kannatust. Kristjaana meenutab, et esimeselt koolituselt tuli ta üsna muserdatud meeleolus tagasi, sest päeva jooksul ei tahtnud tehnika üldse õnnestuda. Hilisema harjutamise käigus hakkas see juba välja tulema ja täna on see üks tema lemmikviise lilli küüntele maalida. Juulis ootab ees sellesama tehnika teise taseme koolitus.
Õige tehnika tundmine aitab vaid poolele teele, sest küünetehnik peab suutma selle visuaalselt kauniks ja terviklikuks disainiks vormida. Mõnikord on töö lihtsam, sest klient tuleb juba koos pildiga küüntest, mida ta soovib. Sajaprotsendiliselt pole võimalik ühtegi pilti järele teha, sest igal küünetehnikul on oma käekiri ja käsitsi tehtud kaunistused tulevad iga kord veidi isemoodi välja. Täpselt samuti ei saa Kristjaana ka enda varasemaid töid identselt kopeerida.
Enamasti jätavad aga kliendid küünetehnikule vabad käed ja paluvad lihtsalt midagi ilusat teha. Seda, kust ideed kaunistuste tegemiseks tulevad, Kristjaana täpselt välja tuua ei oskagi. Mõnikord aitab kliendiga vestlemine. Teinekord hakkavad need lihtsalt kuskil ta peas hargnema ja jõuavad lõpptulemuseni. Mõnikord näeb ta kellegi riietel huvitavat mustrit, mida püüab pärast järele joonistada. Ja kui miski muu ei aita, haarab Kristjaana viimase võimalusena telefoni ning otsib internetist mõne idee, mida edasi arendama hakata.
On selge, et kaunis küünekomplekt nõuab küünetehnikult omajagu pingutust ja vaeva. Üldjoontes on varasemate alternatiividega võrreldes tulemus aina vastupidavam. Sellest hoolimata saab ka küünte omanik kena tulemuse säilitamisele veidi kaasa aidata.
Kristjaana sõnul on üks tema koolitaja rääkinud, et geelküünte suurim vaenlane on nõudepesuvahend Fairy. See pidavat geeli hapraks muutma. Kristjaana ütleb, et osa tema kliente on seda teooriat testinud. Tulemused on aga vastuolulised, osa näeb erinevust, teised mitte. Nagu ka muudes asjades, sõltub siinkohal palju inimese küünte eripärast.
Küsin veel lõpetuseks, miks Kristjaanale küünetehniku amet meeldib. Ta mõtleb veidike ja ütleb, et peamiselt meeldib talle inimestega suhelda. Tema laua taga naljalt vaikus ei valitse. Kliendid kurdavad oma muresid ja küsivad nõu.
Ta naudib ka naiste kaunistamist ja head tunnet, kui klient pärast tagasisidet annab, et jäi tulemusega rahule ega suuda oma küünte imetlemist jätta. Lõpuks tõdeb Kristjaana, et talle on sattunud head kliendid, kelle küünte eest hoolitsemine talle tõesti väga meeldib.
