Maris Adoma / foto: rkas.ee
Riigi Kinnisvara AS koostöös haridus- ja teadusministeeriumiga viis läbi kunstikonkursi, et leida sobivaim teos 2018. aasta sügisel avatava Rapla riigigümnaasiumi raamatukokku. Kunstikonkursile laekus 56 tööd, mille hulgast valis žürii võitjaks Kaido Ole teose „Oh!“.
Rohkete preemiatega pärjatud teose autorit Kaido Olet võib pidada üheks Eesti tunnustatumaks maalikunstnikuks. Žürii, kuhu kuulusid Kerli Lepp, Karin Paulus, Maria Arusoo, Merike Estna, Eve Kask ja Rapla gümnaasiumi direktor Sirje Kautsaar, leidis, et tema esitatud teosekavandi puhul on tegemist tugeva, kontseptuaalse taiesega, mis pakub avastamist ning edasist teekonda pikemaks ajaperioodiks.
Žüriisse kuulunud Rapla gümnaasiumi direktorit Sirje Kautsaart paelus Kaido Ole maal esimeste tööde hulgast kohe, sest sellest kiirgas selgust. “Enne, kui hakkasin pildi allkirja lugema, seostus see maal kohe minu visiooniga ja sõnaga tasakaal. See, et autor on Rapla oma inimene Kaido Ole, oli minu jaoks ühelt poolt suur üllatus ja teiselt poolt suur kergendus – ju pidi just tema töö sattuma noorte ette eeskujuks. Minu arvates kutsub maal analüüsima inimese enda siseelu ja hetkeseisu,” arvas Kautsaar võidutööst.
Teose nimi “Oh!” oli tegelikult võistlustöö märgusõna, maali nimeks saab hoopis “Sotsiaalne vaikelu edasijõudnutele”. Täpsustuseks rääkis Kaido Ole, et kuna ta tegi n-ö kavandiks selle maali juba paari-kolmemeetrisena ära, ei saa olla kaks maali sama nimega. “Pean ühele või ka mõlemale lisama mingid täiendused. Näiteks lisada ühele “väike” ja teisele “suur” vms. Aga sinna on veel aega,” selgitas Ole.
Kaido Ole sõnul on maalil rääkida oma lugu. Kooli igapäevases paratamatus askeldamises mõjub suur maal rahustavalt ja vägevalt. Samuti kutsub maal end vaatama ka siis, kui selleks plaanigi pole. „Mis on selle teose mõte, see kõige tagumine ja peamine, olgu igaühe enda vaadata ja mõelda, ehk iseseisev kodune töö, nagu koolis on sobilik öelda. Kes juba teab, võib teistele ka ette öelda.“
Kunstihuvi sai alguse joonistamisest
Kaido Ole on Raplast pärit. Ta elas esimesed paarkümmend aastat siin ning ta ema elab Raplas tänase päevani. Kaido käis ka Raplas koolis ja lõpetas siin keskkooli 1981. aastal. Siis lahkus ta Raplast ja asus õppima kunstiülikooli.
Mees meenutas, et kunstihuvi sai alguse joonistamisest. “Ma sain kunstitundides tihti kiita ja et minu vanaonu Eduard oli tuntud kunstnik, tahtsin ise ka kunstnikuks saada ja saingi. See on muidugi see punktist A punkti B sirge joone versioon. Hiljem lisandus veel palju kahtlusi ja küsimusi,” rääkis Ole. Ta tunnistas, et kui ta ei oleks saanud Eesti Kunstiakadeemiasse sisse ja hiljem ka veel maali erialale, ei oleks temast ilmselt kunstnikku saanud.
“Usaldasin väga autoriteete ja ennast mitte eriti. See põhiline ollus, mis mul tegelikult aitab nüüd kunsti teha, oli mul kindlasti juba nooruses olemas, aga kõigi nende reeglite ja nõuete kadalipus kadus mul see kurss vahepeal ikka päris ära ja suure surmaga leidsin ta alles napilt enne lõpetamist taas mingil määral üles,” kirjeldas Kaido Ole oma teekonda kunstnikuks saamisel.
Siiras ja ehe võidurõõm
Ole rääkis, et konkursi võitnud maali idee tekkis tal alles siis, kui ta otsustas konkursist osa võtta. “Mul reeglina peabki alati olema enne mingi raamistik, mis aitab mul ideed vormida. Selline potentsiaalne valmisolek on sees pidevalt, aga hea on teada, kuhu ruumi või kellele midagi teha. Ka näitust hakkan reeglina tegema alles siis, kui koht, kus seda näidata, on teada,” rääkis ta.
Inspiratsiooni saab Kaido Ole kunsti tehes elust enesest. Tema jaoks on kunst meetod, kuidas enda jaoks märkmeid teha ja midagi üles tähendada. Tema jaoks on huvitav jälgida nii ennast kui ka teisi, mõelda ja juurelda, sõita ringi ja näha, kui erinevad ja sarnased inimesed on. “Tihti on nii, et elus juhtuv meenutab mulle mõnd olukorda kunsti tehes ja vastupidi. Nii et need asjad on aasta-aastalt üha rohkem omavahel läbi põimunud ning kokkuvõttes on elu väga-väga huvitav,” rääkis Kaido.
Ole jaoks oli see tema kolmas osavõtt protsendikonkursist ja ühtlasi esimene võit. Ta rääkis, et kui ta oma töö konkursile esitas, lootis ta “koduseinte” toel võitu saada, aga samas oli ta otsustanud, et kui nüüd ka ei õnnestu, siis ta ei osale enam sellistel konkurssidel pikka aega.
Võidu üle tunneb Ole siirast ja ehedat rõõmu. “Rõõm võidust, rõõm sellest, et saab teha hea töö, rõõm sellest, et äkki on ka päris paljudel inimestel, kes seal koolis käivad, sellest tööst hea meel. Rõõm, et see töö jääb just Raplasse ja sellesse kenasse majja. Rõõm ka rahast, kuidas siis muidu!” kirjeldas Kaido Ole võidutundeid.
