Annela Laaneots, Euroopa kultuuripƤrandiaasta juht Eestis
Reedel, 21. septembril helistatakse käesoleval Euroopa kultuuripärandiaastal üleeuroopalise rahupäeva puhul kell 19.00-19.15 Euroopa riikides kellasid. Osaleb ka 34 kirikut Eestist, kõik inimesed on oodatud üle-eurooopalist kellamängu kuulama.
Rohkem kui tuhat aastat on kellamäng märkinud aega tööks, puhkuseks, palveks. Ka täna kuuleme Euroopas päevas miljoneid kellamänge. Kellamäng kirikutornides ja raekodades, surnuaedade ja mälestuspaikade kellatornides kannab edasi ühiseid väärtusi rahust. Käesoleval aastal möödub ka 100 aastat Esimese maailmasõja lõpust.
Ćleeuroopaline kellade helistamine toimub Euroopa riikides Euroopa kultuuripƤrandiaasta raames rahvusvahelise rahupƤeva puhul.
āKirikukellade helistamisega kutsutakse kogudust jumalateenistusele ja palvusele, Jumalat ülistama ja paluma. Kellade helistamine rƵhutab jumalateenistuse avalikkust ja avatust kƵigile inimestele. Samuti helistatakse kirikukelli teatud informatsiooni edastamiseks,ā ütles Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku piiskop Tiit SalumƤe.
“Kirikukellade helistamise traditsioon mƤƤratud ajal pƤrineb kolmandast sajandist, kui püha piiskop Paulinus Nolast tutvustas kelli seoses kirikuga. Aastal 604 sanktsioneeris paavst Sabinianus kellade kasutamise ja kehtestas korra mille jƤrgi tuli kirikukelli helistada kanoonilistel tundidel ja armulaua sakramendi ajal,” lisas SalumƤe. “Eesti rahvatraditsioonis on kellade helistamisel oluline tƤhendus, millest kirjutab Gustav Suits luuletuses āKerkokell.ā āOh kuule: kerkokellƤ lüvvƤs, see lƶƶja om su oma lell! Heng niikui taiva poole püvvƤs, nii rasselt kaibap, ikep kell.ā”
āMeil on vƤga hea meel, et Eesti kirikud tulid üleskutsega helistada rahupƤeva puhul kellasid nii hoogsalt ja rohkearvuliselt kaasa. Sellega vƤƤrtustame oma ajalugu, samas anname eestimaalastele vƵimaluse olla osa üle-euroopalisest ettevƵtmisest,ā ütles Annela Laaneots, Euroopa kultuuripƤrandiaasta projektijuht Eestis. āKutsun kƵiki 21. septembri Ƶhtul hetkeks seisatama, mƵtlema meie ajaloole, kultuuripƤrandile. On vƤga hea meel, et paljud Eesti kirikud on pakkunud selleks ühist üle-eestilist ja isegi ühist üle-euroopalist vƵimalust.ā
EELK Konsistoorium kehtestas juhised kirikukellade helistamise kohta aastal 1997. Riiklike ja üldkiriklike pühade ja leinapƤevade puhul otsustab kellade erakorralise helistamise peapiiskop. Vastavalt EELK Konsistooriumi otsusele 5. juunist 2018 kutsus peapiiskop Urmas Viilma üles EELK kogudusi helistama üleeuroopalisel rahupƤeval, 21. septembril 2018 kell 19.00ā19.15 kirikutes ja kabelites kellasid.
Ćle-euroopalises kellade helistamises osalevate Eesti kirikute nimekirja maakondade kaupa nƤeb Euroopa kultuuripƤrandiaasta kodulehel www.parandiaasta.ee.

