Stina Andok / foto: Siim Solman.
Riigihalduse minister Janek Mäggi külastab järgemööda kõiki Eesti maakondi. Teisipäeval, 18. septembril oli ta ringreisil Raplamaal, kus lisaks kohalike ettevõtetega tutvumisele leidis ta aega ka omavalitsuste esindajate muresid kuulata.
„Mida riik saaks teie heaks teha, et elu oleks parem?” küsis Mäggi suursuguselt ja vaatas ümber laua istuvatele omavalitsuste esindajatele otsa. Ükshaaval sai igaüks neist sõna ning Mäggi võis pooleteise tunni jooksul kuulda üksjagu võimalusi, kuidas riik saaks oma abikäe neile ulatada. Raplamaa Omavalitsuste Liidu (ROL) tegevjuht Silvi Ojamuru tutvustas riigihalduse ministrile põgusalt ROL-i peamisi koostööpartnereid ja tegevusvaldkondi, kuid oma ettekande lõpus tegi algust ka murekohtade nimetamisega.
Ojamuru rääkis nimelt ministrile, et Rapla riigimaja rendihindade pärast on pikka aega pead murtud. Ojamuru sõnul peaks hinnad olema vähemasti omavalitsustele ja omavalitsuste asutustele mõistlikumad, viidates sellega Rapla vallavalitsusele, kes on ühe variandina kaalunud just riigimaja ruume, ning ka allasutustele nagu ROL või ka Raplamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus, kes juba riigimajas tegutsevad. Mäggi vastas tasasel ja rahumeelsel toonil diplomaatiliselt: „Peab vaatama olukorda tervikuna, aga ma arvan, et alati saab midagi paremaks teha.”
ROL-i juhatuse esimees ning Kohila vallavanem Heiki Hepner sõnastas ühe peamise probleemina teede rahastuse. Vallavanema sõnul ei jagu vallal piisavalt vahendeid, et oma teid korras hoida. Sama probleemi tõi välja ka Märjamaa vallavanem Villu Karu. Erinevalt Märjamaa vallast, seisab Kohila vald silmitsi aegamisi suureneva rahvaarvuga, mis puudutab ka lapsi. Hepner tõdes, et tõenäoliselt tuleb Kohila vallal lähiajal investeerida miljon eurot neljarühmalise lasteaia ehitamiseks.
Märjamaa vallavanem Villu Karu rääkis lisaks teede remondi raha vähesusest ka ühistranspordi kehvast korraldusest, millega tema on vallavanemana pidanud tegelema juba viimased viis aastat. Karu sõnul on Märjamaa inimestel endiselt probleeme vajalikel kellaaegadel bussiga Tallinnasse ja Pärnusse saamisel, seda vaatamata vallavalitsuse ponnistustele. Peamiseks takistuseks on olnud rahastus, kuna ühistranspordikeskuste kaudu liinide lisamine ei ole õnnestunud ning valla oma rahakoti toel vajalikku bussiliiklust tagada ei suudeta.
Märjamaa vallajuht ei ole rahul ka Maanteeametiga, kellelt oodatakse juba aasta otsa kooskõlastust Orgita ettevõtlusalale. Arendaja on olemas ja aktiivne, kuid riigiamet on takistanud projektiga edasi liikumist.
Teede rahastust kommenteeris minister sõnadega, et seda osa eelarvest suurendatakse järgemööda. Ta julgustas vallajuhte teeremonte täpsemalt planeerima ja vajadusel sellega seoses poliitilisi otsuseid tegema. Mis puudutas Maanteeametiga suhtlemist, soovitas ta kirjutada kiri konkreetsete murede ja küsimustega ning vajadusel vormistada kaebus.
Probleemid Omnivaga
Kehtna vallavanem Indrek Kullam kasutas võimalust, et kaevata riigiettevõtte Omniva peale, öeldes, et ettevõte on läinud kohutavalt kommertslikuks. Kullami sõnul ei ole hetkel Kehtna vallas ühtegi kohta, kust osta postmarki, ning seetõttu on see võimalus loodud vallamajja. Kuigi Omnivaga on arutatud pakiautomaatide paigaldamist, ei ole selleni jõutud ning Kullam on pessimistlik ka tulevikuperspektiivide suhtes. Samuti kurtis Kullam, et ajalehed jõuavad vallamaja postkasti alles pärastlõunal. Mäggi soovitus oli esitada Omniva osas ametlik kaebus.
Rapla vallavanem Piret Minn viitas omalt poolt, et ka Rapla vallal on Omnivaga probleeme. Minni sõnul on ta aru saanud, et Omniva lõpetab ise teenuse osutamise ära, aga on valmis maksma, kui keegi teine on valmis neid teenuseid osutama. Kaupluste kaudu pakkide väljastamine ja markide müümine ei ole siiani õnnestunud, kuna see raha, mis Omniva kauplusele teenuste osutamise eest maksab, ei jõua klienditeenindajateni, kes ei ole aga nõus lisakoormusega töötama. Ühe variandina on õhus võimalus viia mingid teenused raamatukogudesse, kus lisatöö ja vaev kompenseeritakse.
Rapla valla peamiseks probleemiks on aga kujunenud vallalehtede kojukanne, kuna vallalehtedele kehtivad teised jaotamise reeglid kui tavalehtedele. Nimelt käsitletakse vallalehti kui reklaami. Minn rääkis, et murekohaks on valla kagunurk, mida Omniva ise nimetab Türi piirkonnaks. Omniva on nõus selles piirkonnas vallalehti jaotama, kui jaotuspunkti tuuakse 300 lehte, kuigi reaalselt on vaja välja jagada kõigest pisut üle 70 lehenumbri. Lisakoguse viimine tähendaks aga trükikoguse suurendamist. Minni sõnul on praegu olukord lahendatud selliselt, et Türilt tööle sõitev abivallavanem viib ise vajaliku koguse lehti jaotuspunkti. Rapla vallavanem nentis, et on teinud Omniva juhtkonnale pöördumise, kuid on saanud vastuseks lakoonilise „meie süsteem toimib nii”.
Lisaks Kehtna vallale on ka Rapla vallas ja mujalgi maakonnas väiksemaid piirkondi, mis vajaksid vallajuhtide hinnangul pakiautomaate, kuid Omniva ei ole seni pidanud nende paigaldamist jätkusuutlikuks. „Omniva on äriettevõte. Kui on kasulik, siis teevad. Neid ei huvita, kuidas maal hakkama saadakse,” oli Hepner resoluutne. Pika Omniva-teemalise vestluse lõpetas Mäggi sõnadega, et kõik probleemid ja konkreetsed ettepanekud tuleb kirja panna ning ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri Rene Tammiste poole teele saata.
Indrek Kullam väljendas veel muret seoses Lelle-Pärnu liinil reisirongiliikluse lõppemisega. Vallajuhi sõnul bussiajad on küll paika sätitud ronge asendama, aga olukord ei ole veel täielikult läbi mõeldud ja lahendatud.
Rapla vallavanem Piret Minn kõneles murest seoses kaevandamislubade taotlemistega, öeldes, et vallal oleks lihtsam nende osas otsuseid teha, kui riiklikul tasandil oleks seisukohad välja öeldud. Minni sõnul tuleb vallal kaevandamislubade väljastamise puhul iga kord kaaluda ettevõtluse ja elanike vahel. Mäggi kommentaar oli lühidalt kokku võttes, et tööstust on vaja.
Viimase küsimusena päris Rapla vallavanem aru seoses sundliitumiste tõttu kompensatsioonist ilma jäänud omavalitsuste pöördumisega. Mäggi vastas kindlalt ja lühidalt, et seadus ei võimalda sellistel juhtudel kompensatsiooni maksta. Sellist seadust lihtsalt ei ole.
