31. oktoobril olid Raplas ja 5. novembril Märjamaal maakonna arengustrateegia avalikud arutelud, kus ROL-i arendusjuht Tavo Kikas tutvustas valminud strateegia dokumente ning kohaletulnutel oli võimalus esitada küsimusi ja teha muudatus- ja täiendusettepanekuid.
Kuivõrd tegemist on dokumendiga, mille peavad lõpuks kinnitama vallavolikogud, oli hämmastav, et nii Märjamaal kui ka Raplas olid kohal vaid üksikud volikogu liikmed.
Maakonna arengustrateegia puhul on tegemist dokumendiga, millesse pannakse kirja kõige olulisemad põhimõtted, mis suunas maakonda lähimate aastakümnete jooksul arendatakse. Dokument on valminud erinevate piirkondade ja valdkondade esindajate koostöös, lisaks on olulisi sisendeid võetud valdade arengukavadest ja maakonna varasematest arengudokumentidest. Arengudokumendi ajaraam on 2035+, mis ajaks arengustrateegias püstitatud eesmärkideni soovitakse jõuda.
Olulisemad arengustrateegia teemasuunad, mida ka aruteludel tutvustati, on rahvastik, majandus, haridus ja elukeskkond. Et Rapla maakonna rahvaarv praegu väheneb, kõlab ehk kõige julgemalt eesmärk kasvatada maakonna elanike arv 35 000 inimeseni. “Me peame täitma oma ülejäänud arengustrateegiasse kirjutatud eesmärke nii hästi, et siia tahetaks tulla,” ütles Tavo Kikas numbrit kommenteerides.
Sellega on seotud ka arengudokumendis kirjas olev strateegiline eesmärk, et Raplamaa on eristuv, tuntud ja hea mainega piirkond. “Tuleb öelda, et see on valdkond, kus on väga palju teha, sest kui inimeste käest küsida, ütleb enamik, et Raplamaa ei eristu millegi poolest, ta ei ole tuntud ja tal ei ole üldse erilist mainet. Aga kõike seda tahame me kindlasti muuta. Nii enda elanike jaoks, et me ise hindaksime rohkem seda elukeskkonda, kus me elame ja töötame, aga et ka teised seda rohkem hindaksid, tunneksid huvi siia külla tulla, siia elama asuda või oma ettevõtte siia rajada,” rääkis Kikas ühest kõige keerukamast, samas võtmetähtsusega arengustrateegia punktist.
“Me räägime, et investeeringud, aga ettevõtted ei investeeri täna. Ja elamuehitus… Kuhu need inimesed tulevad? Kõige suurem väljaränne on 18+ noorte hulgas, naiste hulgas, kust need lapsed sünnivad?” küsis Raplas Küllike Orul pärast strateegiadokumentide tutvustamist. “Kes vastutab selle eest, et need n-ö kompetentsikeskused ja koostöövormid toimivad?” küsis Maiu Kalmus.
“Tegevuskavas on kõik need vastutajad kirjas,” vastas Tavo Kikas, viidates arengustrateegia olulisele lisadokumendile, ent nentis, et loomulikult pole 100% garantiid, et kõik õnnestub.
Märjamaal samu visioone ja strateegilisi eesmärke kuulata oli mõnevõrra erinev, sest Tallinna lähedus ning paljud muudki lähteandmed on Märjamaal teistsugused kui Raplas. “Meie tunneme end siin rohkem lääne-eestlastena,” ütles Triin Matsalu, nähes ühel visioonislaidil Raplamaad määratletuna Kesk-Eesti piirkonda. Mõnes teiseski küsimuses kerkisid pinnale piirkondlikud erinevused, mis Tavo Kikase arvates on siiski meie maakonda rikastavad nähtused.
Kõiki arengustrateegia teemasid ja valdkondi läbib märksõna “koostöö”, mida tuleb eesmärkide saavutamiseks teha nii maakonna sees, erinevate piirkondade ja valdkondade vahel kui ka väljaspool maakonda.
Pärast Rapla vallas toimunud arutelu kommenteeris Kikas, et tema arvates oli kohale tulnud inimestel asja vastu huvi ja oli konstruktiivne õhkkond. Volikogu liikmete tagasihoidlikku osalemist kommenteerides ütles Kikas, et küllap volikogu liikmed arvavad, et kui dokument tuleb volikogusse arutamisele, küll nad siis näevad ja vaatavad, ent siis pole enam võimalik dokumenti muudatusi ja täiendusi teha.
Järgmised avalikud arutelud tulevad Kehtnas ja Kohilas.
