Kohila volikogu lükkas ühehäälselt tagasi uuringuloa taotluse Pihali külasse kruusakarjääri rajamiseks. Rapla volikogu ei nõustunud kaevandamisloa andmisega Lipametsa külas asuva Lubja lubjakivikarjääri mäeeraldisele.
Eesti Killustik OÜ esitas selle aasta maikuus keskkonnaametile maavara kaevandamise keskkonnaloa taotluse Lubja lubjakivimaardla Lubja lubjakivikarjääri mäeeraldisele.
Keskkonnaamet saatis kaevandamisloa taotluse ning taotluse kohta antava haldusakti eelnõu arvamuse saamiseks Rapla vallale.
Oktoobris arutas Rapla vallavolikogu majanduskomisjon loataotlust esimest korda. Komisjoni liikmed, vallavalitsuse ametnikud ja kohaliku kogukonna liikmed külastasid enne seda Lubja lubjakivikarjääri, kus Eesti Killustiku esindajad tutvustasid oma plaane karjääri arendamisel. Vallavalitsus tegi ettepaneku taotleda arvamuse andmise tähtaja pikendamist, et anda kõigile osapooltele võimalus oma arvamuse väljendamiseks. Tähtaega pikendati ning samuti esitati keskkonnaametile pöördumine keskkonnamõjude hindamise ülevaatamiseks.
Kohalik kogukond pöördus Rapla vallavolikogu poole sooviga kaardistada juba olemasolevaid ja intensiivseid keskkonnamõjusid. Samuti pöörduti spetsialistide poole, saamaks ekspertarvamust Lipametsa küla taluarhitektuuri ja maastikuväärtuste kohta. Eksperthinnangu koostajateks olid Eesti Vabaõhumuuseumi maa-arhitektuuri keskuse teadur Rasmus Kask, Eesti Vabaõhumuuseumi teadusdirektor Heiki Pärdi ning TÜ keskkonnakorralduse professor ja humanitaarteaduste instituudi vanemteadur Helen Sooväli-Sepping.
Täna on paljud kultuuriväärtuslikud hooned kasutuses maakodudena. Kaevandamisest tulenev vibratsioon võib aga muuta omanike plaane aastaringselt seal elamisest. Mitmel heas korras kivihoonel on näha piki müüritist jooksvad praod. Kui kultuuriväärtusega palk- ja looduskivihooned kasutusest välja jäävad, tooks see endaga kaasa ka Lipametsa küla hävingu.
Ekspertide hinnangul tasuks kohalikul omavalitsusel kaaluda Lipametsa küla tunnistamist miljööväärtuslikuks alaks. Kaevandamisloa taotlust soovitakse kaaluda uuesti siis, kui kultuuriväärtused on täpsemalt määratletud. Samuti tehti ettepanek kaaluda võimalust nõuda uut keskkonnamõjude hindamist. Viimane keskkonnamõjude hindamine tehti Lubja lubjakivikarjääris kaheksa aastat tagasi ja selles puudub sotsiaalsete mõjude hindamine. See aga aitaks objektiivselt hinnata kaevandustegevuse otsest mõju elukeskkonna kvaliteedile. Kohaliku kogukonna esindajate soov on ka kokkuleppe saavutamine, et põhjavee reostumisel või kadumisel korvaks ettevõte tekitatud kahju.
Kuna Lubja lubjakivikarjääri kaevandusala liigub ruumiliselt olemasolevate elamute suunas, on enne kaevandusloa väljastamist vajalik keskkonnamõju hindamine. Seetõttu ei nõustunud Rapla vallavolikogu kaevandamisloa andmisega ning tegi keskkonnaametile ettepaneku algatada keskkonnamõjude hindamine kogu Lubja lubjakivikarjääri ja selle teenindusmaa alal.
Pihali uuringuruumis elavad looduskaitse all olevad liigid
OÜ Sokkel Holding esitas keskkonnaametile Pihali uuringuruumi geoloogilise uuringu loa selle aasta märtsis. Geoloogilise uuringu eesmärk oleks uuringuruumis pindalaga 298,20 ha selgitada maavarana kasutatavate setete esinemist, nende levikut, kvaliteeti ja mahtu ning kaevandamise tingimusi detailsusega, mis võimaldaksid maavara varu kinnitada tarbevaru kategoorias, et hiljem taotleda kaevandamise luba.
Uuringuruumi jäävad aga looduskaitse all olevate harivesiliku ja rabakonna elupaigad. Samuti esitati Kohila vallavalitsusele ettepanek moodustada Pihali küla kinnistul kaitseala, kuna seal on tuvastatud teistegi looduskaitse all olevate lindude, loomade ja taimede (harilik kärnkonn, metsis, laanepüü, teder, kaunis kuldking, valge ja punane tolmpea, arukäpp jne) elupaikasid. Väidete kontrollimiseks oleks aga vaja teha täiendavaid vaatlusi spetsialistide poolt.
Uuringuruumi ala kattub peaaegu täielikult maakonnaplaneeringu rohekoridori ehk rohelise võrgustiku alaga. Rohevõrgustiku toimimiseks ei tohi aga tugialade suurust oluliselt vähendada ega läbi lõigata, mida Pihali uuringuruum teeks.
Üheks oluliseks asjaoluks, miks Kohila vallavolikogu ei andnud uuringuluba, on piisav varustuskindlus. Pihali uuringuruumist 50 km raadiuses on ehitus- ja täiteliiva ning ehitus- ja täitekruusa varustuskindlus tagatud rohkem kui 10 aastaks.
Uuringuloa taotleja esindaja, advokaadibüroo RASK rõhutas küll, et tegemist on uuringuloa taotlusega, mitte kaevandamisloa taotlusega, ent volikogu oli arvamusel, et ettevõtja eesmärk on kaevandamisega teenida tulu, mitte tasuta uuringuid teha.
