Loodusmetsakillud vajavad kaitset

Kuigi läinud aastal lisandus keskkonnaregistrisse sadu vääriselupaiku ning riigimetsas kohustab seadus neid ka kaitsma, pole looduskaitsjate hinnangu järgi vääriselupaikade olukord kiita.

Sügisel asus Eesti Loodusuurijate Selts kaardistama riigimetsas leiduvaid vääriselupaiku. „Raplamaal olen käimasoleva vääriselupaikade inventuuriga ELUS jõudnud juurde kirjeldada 20 uut vääriselupaika, need asuvad peamiselt Märjamaa ja Kohatu ümbruses ehk Loode-Raplamaal. Enamik neist, 18 tükki, on kantud juba ka keskkonnaregistrisse,” ütles vääriselupaikade inventuuri projektijuht Renno Nellis.
Üldse on Raplamaa riigimetsas eelmisel aastal keskkonnaregistrisse kantud 112 vääriselupaika kogupindalaga 261 hektarit. Neist 106 on inventeerinud RMK töötajad või lepingupartnerid, lisas RMK metsakorralduse osakonna juhataja Veiko Eltermann.
Vääriselupaigad (VEP) on keskmiselt mõne hektari suurused veel säilinud mitmete haruldaste või ohustatud liikide koduks olevad vanade loodusmetsade tükid. Raplamaal leidub proportsionaalselt kõige rohkem loometsa vääriselupaikasid. „Vardi-Märjamaa ümbruses on suured loometsaalad, mis on põlised metsamaad ja kus sajandivahetuse VEPi-inventuuri ajal omajagu VEPe kirjeldati. Okasmetsade VEPitüüpide domineerimine on suuresti samal põhjusel, seal on omajagu ka lookuusikuid,” selgitas Nellis.
Kokku on Raplamaal registreeritud üle 600 VEPi, millest üle 500 on metsatüüpi, ülejäänud on seotud maastikuelemendiga. Kuigi Eestis kokku on kirja saanud peaaegu kümme tuhat metsa VEPi kogupindalaga ligikaudu 22 000 hektarit, on Eesti Loodusuurijate Seltsi hinnangul metsades veel leidmata tuhandeid hektareid kõrge kaitseväärtusega vana loodusmetsa kilde, mis aitavad meie metsade elurikkust hoida. Kuna need alad asuvad sageli niinimetatud raieküpsetes metsades, on raiesurve nendele aladele suur.

Loodusmetsade hävimise kirves

Kuigi käimasolev projekt on toonud ja toob VEPe kaitse alla juurde, pole majandusmetsas leiduvate loodusmetsakildude olukord looduskaitsjate hinnangul kiita. Nõnda andiski Eesti Keskkonnaühenduste Koda läinud aasta kõige keskkonnavaenulikuma teo tiitli ehk keskkonnakirve aastatepikkuse vääriselupaikade kaitse takistamise eest. See omistati keskkonnaministeeriumi metsaosakonnale ja asekantsler Marku Lambile.
„Keskkonnaministeeriumi VEPidega seotud otsused ja tegemata jätmised osutavad pikaajalisele süsteemsele probleemile Eesti metsanduses – loodusmetsi on Eestis alles vaid kaks protsenti, neist veerand on raiete eest kaitsmata ja hävivad sisuliselt iga päev,” tõdes Eestimaa Looduse Fondi juhatuse esimees Tarmo Tüür. „VEPide regulatsiooni on korduvalt muudetud, sõnumid on ebaselged, kompensatsioonide eelarve ebapiisav ning inventeerimise protsess on 15 aastat paigal seisnud.”
Ta lisas, et keskkonnaühendused on probleemidele korduvalt tähelepanu juhtinud ning ka lõppenud aastal nende lahendamiseks oma abi ja koostööd pakkunud, millest keskkonnakirve pälvinud on seni aga keeldunud.
Keskkonnaministeeriumi asekantsler Marku Lamp ei nõustunud keskkonnaühenduste väitega, et VEPide inventuur on paigal seisnud. Samuti ei ole neile tema sõnutsi selgitatud selle auhinna saamise tagamaid ega auhinda ka kätte antud.
„Keskkonnaühenduste soov viimastel aastatel on olnud ise aktiivselt vääriselupaikade inventuure läbi viia, mistõttu otsisid nad selleks täiendavaid võimalusi nii rahastuse saamiseks kui ka VEPitunnistustega inimeste juurde koolitamiseks. Olukorras, kus vääriselupaikade inventuuri niigi juba pidevalt tehakse, ei leidnud keskkonnaministeerium võimalusi lisakoolituste läbiviimiseks ja täiendava rahalise toetuse andmiseks,” põhjendas ta.
Riigimetsas peaksid VEPid olema kaitstud nii seaduse kui ka vastutustundliku metsanduse FSC standardi järgi. Kuni aga VEPid on kaardistamata, neid üha raiutakse. Nii pidi RMK möödunud aastal toimunud FSC auditi survel hakkama kiiruga vääriselupaiku inventeerima. „Ent paraku pole see probleemi märkimisväärselt leevendanud – vanade loodusmetsade raie ka riigimetsas jätkub,” tõdes Tüür.
Lamp kinnitas, et VEPide kaitse on nende jaoks endiselt oluline osa kogu looduskaitse mehhanismist. „Riigimaadel oleme võtnud eesmärgiks VEPe säilitada ning neid vajaduse korral ka juurde inventeerida. Näiteks eelmisel aastal inventeeris RMK riigimaal juurde umbes 2700 hektarit vääriselupaiku ning inventeerimise protsessi plaanib RMK jätkata ka edaspidi,” tõi ta näite.
Eramaadel kaitseb vääriselupaiku omanik ise, kui ta seda soovib. „Osa omanikke hoiab loodusväärtusi, sealhulgas registreerimata VEPe oma maadel vabatahtlikult,” selgitas Nellis. „Meie inventeerijana eramaadelt uusi VEPe registrisse saata ei saa, sest viimase VEPide määruse muudatuse järel 2017. aastal on nüüd kohustuslik esitada omaniku kirjalik nõusolek. Omanikul on võimalik riigiga sõlmida VEP-kaitse leping, mis on 20 aasta pikkune ja korraliku tasuga, kuid kuuldavasti on see eelarverida hetkel ammendatud ja lepinguid juurde ei sõlmita.”
Lamp selgitas, et vääriselupaikade kaitsmine eramaal põhineb vabatahtlikkusel, et tõsta metsaomanike teadlikkust loodusväärtustest ja soodustada vabatahtlikku looduskaitset. „Oleme VEPide vabatahtliku kaitse õiguslikku raamistikku parandanud ning leidnud käesoleva aasta riigieelarvesse olulisel määral lisavahendeid, et eramaadel kaitset laiendada,” kinnitas ta.
Põlistel metsamaadel Märjamaa-Vardi piirkonnas on VEPe registreeritud ja nende kaitseks lepinguid sõlmitud ka eramaadel. Seal on sel moel kaitstud näiteks kuusikute ja kuuse-segametsa tüüpi vääriselupaika ja haavikut.

Vääriselupaikade inventeerimise projekt ELUS

Eesti Loodusuurijate Seltsi eestvedamisel viivad aastail 2018–2020 vääriselupaikade määramise tunnistust omavad spetsialistid läbi inventuuri, käies metsas kohapeal paiku kaardistamas. Eelvalik tehakse riigimetsa takseerandmete, GIS-mudeldamise ja värske ortofoto alusel. Inventeeritakse kõige vanemaid või mitmekesise struktuuriga metsasid, kus vääriselupaikade esinemise tõenäosus on kõige suurem.

Üles leida plaanitakse mitu tuhat hektarit vääriselupaiku. Ühtlasi on projekti käigus plaanis koolitada juurde spetsialiste, kel oleks pädevus vääriselupaiku määrata.

Eestis inventeeriti viimati VEPe süstemaatiliselt aastatel 1999–2002. Asjatundjate hinnangul leiti toonase inventuuri käigus vaid kuni 50% olemasolevatest VEPidest.

Allikas: Eesti Loodusuurijate Selts

Vääriselupaigad Raplamaal

Raplamaa VEPi keskmine pindala on 2018. aasta mai seisuga veidi väiksem Eesti keskmisest – vastavalt 2,3 ja 2,5 ha.
Riigimetsi on Raplamaal kokku 63 220 ha, sellest 27% on rangelt kaitstavad metsad, kuhu kuuluvad ka vääriselupaigad. Riigimetsas on Raplamaal VEPe 1050 ha, millest valdav osa – 422 ha – paikneb loometsades ja 164 ha loometsadele lähedases sinilille kasvukohatüübis.
Kuni üle-eelmise aasta suveni oli VEPidel seitsmehektarine pindalapiirang – metsaseaduse muudatusega piirang kaotati. Selle tulemusel suurenes VEPide keskmine pindala, mis 2015. aastal oli Raplamaal 1,8 ha ja Eestis 1,9 ha.
Raplamaa VEPid moodustavad 0,8% maakonna metsamaast, Eestis keskmiselt on VEPide osakaal 0,93%.

Allikas:  Aastaraamat Mets 2017 ja Aastaraamat Mets 2014, RMK metsakorraldusosakonna juhataja Veiko Eltermann