Siim Jõgis
Haldusreform tuleks viia lõpuni ning üle minna maakonnapõhistele kohalikele omavalitsustele. Riigikogu ja kohalike omavalitsuste valimised tuleks paigutada samale kalendriaastale. Eesti presidenti peaks saama valida ainult 201-liikmeline valimiskogu.
Need on kõigest mõningad ettepanekud, mis kerkisid esile Rapla riigimajas toimunud riigireformi kontseptsiooni arutelul.
Terminit riigireform on ühes ja teises kontekstis kasutatud vähemalt viimased kakskümmend aastat. Ometi on selle sisu ja sellest johtuvad ettepanekud jäänud laias laastus ebamääraseks. 14. mail 2018 loodi Riigireformi Sihtasutus, mis kutsuti ellu selleks, et riigireform saaks läbimõeldud ja selge sisu ning tööriistad selle elluviimiseks.
Reedel, 15. märtsil käisid advokaat Kristel Urke ja endine Riigikohtu esimees ja Euroopa Inimõiguste Kohtu liige Rait Maruste tutvustamas riigireformi kontseptsiooni Rapla riigimajas. Üritus oli avalik ja kohale võisid tulla kõik huvilised. Laua taga istus kokku 25 inimest. Nende seas nii praeguseid kohaliku omavalitsuse juhte kui ka endiseid ministreid ja Riigikogu liikmeid.
Ürituse formaat nägi ette Riigireformi Sihtasutuse ettepanekute tutvustamist ning arutelu. Ühtegi ettepanekut neist otseselt heaks ei kiidetud ning ühtegi otsust ei langetatud. See polnudki eesmärk omaette. Nii mõnedki Riigireformi Sihtasutuse poolt välja käidud ettepanekud on leidnud kõlapinda ja vastukaja Eesti ajakirjanduses laiemalt. Näiteks see, et vähendada tuleks Riigikogu liikmete arvu. Praegu on Eesti parlamendis 101 saadikut, väljakäidud visiooni korral võiks neid vähendada kümne võrra 91 peale.
Rait Maruste oli kiire lisama, et kuigi sellest ettepanekust on lihtne kinni haarata, ei ole see tegelikult kaugeltki kõige tähtsam. Küll aga oleks tegemist märgilise ja eeskuju andva sammuga riigiaparaadi vähendamisel. Samuti võimaldaks see riigireformi kontseptsiooni kohaselt saada lisavahendeid Riigikogu liikmetele parema administratsiivse tugisüsteemi loomiseks.
Paberlehes ei ole kuidagi võimalik välja tuua kõiki soovitusi ja ettepanekuid, mis riigireformi kontseptsiooni moodustavad. Nendega on võimalik tutvuda Riigireformi SA veebilehel www.riigiuuendus.ee. Küll aga saab välja tuua mõningad mõtted, mis tekitasid elevust ka reedesel kohtumisel. Näiteks kas võimalike ministrikandidaatide puhul tuleks nõudmisi suurendada ning seada sisse kandidaatide avalik küsitlemine Riigikogus. Käis läbi ka mõte selle kohta, et presidendi institutsiooni puhul tuleks ära kaotada võimalus kandideerida teiseks ametiajaks, kuid samas pikendada ühte ametiaega praeguselt viielt aastalt seitsme peale. Mis puudutab kohalikke omavalitsusi, siis tutvustasid Urke ja Maruste ideed, et lõpuni tuleks viia haldusreform, moodustades maakonnapõhised omavalitsusüksused.
Mitmed päeva jooksul väljapakutud ideed tundusid igati loogilised. Samas oli ka tunne, et pooleteist tunni jooksul polekski olnud võimalik nendesse kõikidesse süveneda. Seda tõdesid korduvalt ka korraldajad ise – aeg surus peale, tuli kiiresti edasi liikuda. Kohati tundus, et loogika ja utoopia kõndisid seal käsikäes. Eraldiseisvalt olid nii mitmedki ettepanekud asjalikud, kuid kas need toimiksid ka ühise süsteemina?
