Helerin Väronen
Märtsis kuulutas Eesti Toiduainete Liit 25. korda välja esimesed võitjad Eesti parima toiduaine konkursil. Saarioinen Eesti Mamma kõrvitsa-kohupiimapannkoogid tegid konkursil ajalugu, saavutades korraga nii parima valmistoidu kui ka magustoidu tiitli.
Käisime sel puhul Mammas uurimas, kuidas selliste pannkookide valmistamiseni jõuti, mida tunnustus kaasa toob ja saime ühtlasi heita pilgu pannkookide valmimise telgitagustesse.
Meid võtsid Mammas vastu turundusjuht Taavi Rehepapp, tootejuht Kadi Priimägi ja tootearendaja Margot Adra.
Otsus esitada kõrvitsapannkoogid konkursil mõlemasse kategooriasse tuli ettevõttelt endalt. Rehepapp sõnas, et otsus valmistoote kategoorias osaleda oli olemas, kuid pikalt arutati, kas magustoidu omas võiks ka proovida. Usk enda toote headusesse oli aga Mamma meeskonnal olemas ja nagu näha, oli see otsus igati õigustatud.
Tervislik on ka maitsev
Kõrvitsapannkookide mõte tuli turunduse poolelt, kes andis tootearendusse teatud sisendit, mida nad uue toote puhul näha tahavad. Seekord oli turunduse soov saada tervislikuma alatooniga pannkoogid. Kõrvitsaidee tuli Adral endal. Tema soov oli saada tootele ilus värv ja kuna parasjagu oli käes sügis, arvestas ta hooajalisust ning jõudis seeläbi mõtetega kõrvitsani.
“Kui esimest korda tootearendusköögis neid pannkooke nägime, oli me reaktsioon: “Vau, selline asi!” Kõigil oli kohe usk sellesse olemas. Hea toode, millega turule tulla ja eristuda,” sõnas Priimägi.
Kõik maailma trendid liiguvad toidumaastikul selles suunas, et tahetakse tervislikumat, taimset, värsket ja vitamiinirikast toitu. Kõrvitsapannkookides on köögiviljasisaldus (kõrvits pluss porgand) lausa 21%. Priimägi sõnas, et nad on saanud tarbijatelt tagasisidet, et see on hea võimalus saada lapsed rohkem köögivilju sööma, vähemalt mingigi koguse saab pannkookidest kätte. Palju on ka olnud neid, kes on alguses peljanud kõrvitsapannkooke, kuna ei söö kõrvitsat, kuid pärast proovimist arvamus muutub.
Omast kogemusest võin lisada, et lapsed, kes muidu uutesse söökidesse suure ettevaatusega suhtuvad, pigem jätavad proovimata, sõid kaks pakki kõrvitsapannkooke rekordkiirusel ära ja oleks veel lisagi tahtnud.
Viimistletud kõrvitsapannkookide retseptini jõuti võrdlemisi ruttu. Peamine küsimus oli selles, kuidas seda tootearendusköögist tootmisesse juurutada. Ehk kuidas pannkoogiliinil asi toimima panna nii, et temperatuurid paigas oleks. Muidu on Mammas pannkookide tegemine samasugune nagu koduski. Taigna koostisosad on samad, lihtsalt kogused on väga palju suuremad.
Loominguline kannapööre
Tähelepanuväärne on kogu loo juures aga see, et Margot Adra oli varem peaaegu üheksa aastat Mammas tootmise planeerija olnud, aga tegi oma elus kannapöörde ja hakkas tootearendajaks. Kõrvitsa-kohupiimapannkoogid oli tema esimene väljaarendatud toode ja nii head algust uuele karjäärisuunale ei ole ilmselt teistel ette näidata. Adra jäi ise küll tagasihoidlikuks ja ütles naeruga, et eks see algaja õnn ole.
Uuel ametikohal on ta eelmise aasta algusest, kuid soov midagi oma tööelus muuta oli Adral juba paar aastat varem olemas. Varasem töö Exceli-tabeli ja numbritega ei pakkunud enam sellist naudingut nagu varem. Juba enne Mammat oli Adra töötanud 11 aastat raamatupidajana ja töö arvuti taga oli teda väsitanud. Nii võttis naine kätte ja läks Kehtna kutsehariduskeskusesse kokaks õppima.
Praegune töö tootearendajana on liikuvam ja loovam ja Margot Adral on hea meel, et ettevõte soodustas firmasisest liikumist ühelt ametikohalt teisele. Selline liikumine ei ole Mammas midagi haruldast, enamasti levitataksegi uusi tööpakkumisi esmalt majasiseselt, nii et olles asjalik, ei ole keeruline jõuda liinitöötajast administratiivpoolele tööle.
Priimägi iseloomustas Adrat kui väga kirglikku kokkajat, kes on täielik perfektsionist. Tihti kuuleb teda ütlemas, et ta paneb midagi tsipake veel juurde. Adra jaoks peab retsept olema täiesti ideaalne, enne kui ta selle tootmisesse laseb. Ilmselt tuleb selline täpsus varasemast tööst numbrimaailmaga, komakohad peavad ka kõik paigas olema. “See tema täpsus ja kohusetundlikkus on ilmselt see võti, mille tõttu on tal nii head tooted tulnud,” sõnas Priimägi.
Kindel koht eestlaste toidulaual
Tunnustus aga ei lase Mammal loorberitele puhkama jääda. Märtsi alguses tuldi välja uue tootega, nisujahuvabade kaera-õunapannkookidega, mis on samuti Adra väljamõeldud toode. Ja ka see nädal on midagi uut tulemas. Ka teistes kategooriates on tihe töö käimas ja plaanis on sügisest turule tulla uute toodetega. Mamma meeskond on loomingulisel lainel ja uusi tooteid on nende sõnul tulemas nagu Vändrast saelaudu.
Uus toode on juustupannkoogid, esimene soolane variant pannkoogisarjas, mille sisendiks turunduse poolelt oli soov saada toode, mis oleks kõrge valgusisaldusega, kuna fitness-sektor aina kasvab. Kiirelt oli Adral plaan paigas, mida teha võiks, lihtsalt katsetamine võttis natukene aega. Head ideed tulevat Adral just kodus, vabal ajal diivanil olles. Ideede jaoks on tal eraldi kaustik ja pole võimatu, et kui idee tekib, hakkab ta pool üheksa õhtul seda kohe katsetama, kui külmkapis vajalikud asjad olemas on.
Tootearendusest käib küll läbi palju rohkem tooteid, kui lõpuks turule jõuab. Eelmine aasta jõudis turule 49 uut toodet, aga tootearendusest läbi käiv number on umbes kolm korda suurem. Ajaga on Mammal välja kujunenud toote degusteerimisgrupid, et saada rohkem tagasisidet.
Sügisel täitub Mammal kümme aastat Raplas olemist ja võib öelda, et see aeg on väga edukas olnud. Selle ajaga on saadud neli tunnustust, tootmismahud on suurenenud ja Rehepapp lisas, et nad on kolme viimase aastaga kasvanud kiiremini kui Eesti toiduainetööstus üldiselt.
Aastatega on ka Eesti turu osakaal suurenenud. Varem läks pool toodangust emafirmale Saarioinenile Soome, aga nüüd on Soome osakaal pisut kahanenud.
Mamma edu taga on aga see, et inimestel on pidevalt kiire ja võimalusi ise süüa teha ei ole nii palju. Nüüd on algamas ka Mamma kõrghooaeg. Just suvel tarbivad inimesed enim valmissööke, eriti võileibu ja salateid. Emori brändiuuringust tuli välja, et kui inimestelt küsida mõne valmistoidubrändi nime, meenub spontaanselt enim just Mamma. Nii et Mamma on leidnud koha eestlaste südames, või õigemini kõhus.
Suurenenud tootmine on toonud kaasa ka rohkem töötajaid. Veel paar aastat tagasi oli ettevõttes 130 inimest, nüüd on neid üle 200. Tehaseruume ei ole veel pidanud laiendama, kuna ehitatud on perspektiivitundega, kuid infrastruktuuri poolel on asju pidanud ümber mängima küll, näiteks on garderoobe ümber paigutatud.
Tootmisruumidesse minekuks pidime endale fotograafiga selga ajama kaitsekostüümid ja nägime seetõttu natukene välja nagu kosmonaudid.
Hügieeninõuded on üldse tootmises väga kõrged ja nii palju kui seal, ei ole ma varem veerand tunni jooksul käsi pesnud.
Tootmine ise on jagatud kahte poolde, vasakule poole jääb külm tootmine, paremale kuum tootmine. Nii üllatav kui see ka pole, käib pannkookide tootmine külmas köögis. Suures mahutis on ca 200 kg kõrvitsapannkoogitainast, millest saab kokku ca 7000 väikest pannkooki. Nägime, kuidas väikesed pannkoogid reas liiguvad ja küpsevad. Pannkoogid jahutati ja sealt liikusid need juba edasi pakendamisse. Peale väikeste valmistati samal ajal suuri pannkooke.
Kuna tootmismahud on suured, tahetakse pakendamist automatiseerida. Eriti suureks on läinud kõrvitsapannkookide tootmine viimasel nädalal, mahud on lausa kahekordistunud. Küpsetamise osas on 1-2 masinaoperaatorit, pakendamises on inimesi palju rohkem. Pakendamine on meeskonnatöö. Tööülesandeid vahetatakse, et ühest ja samast liigutusest liigset tülpimust ei tekiks.
Töötajad aga näivad kõrvitsapannkooke uue kujunduse saanud pakenditesse pistes rahulolevad ja eelmisel aastal “Südamega tegija” tiitli saanud Irina Andrejeva viskab pakendamisliini taga veel naljagi, hüüdes: “Me oleme kõrvitsa nägu juba!”
