Siim Jõgis
Keskkonnainspektsioon ja Päästeamet korraldasid laupäeval, 6. aprillil ühise kontrollkäigu, et heita pilk sellele, kas ja kui palju peetakse lõkete tegemisel kinni ohutusest. Samuti jälgiti, et inimesed ei põletaks plastmassi, kilet, vanu rehve või muud, mis tuleks tegelikult viia jäätmejaama.
Kontrollkäigu põhirõhk langes maakonna põhja- ning lääneosale. Eriti põhjalikult kontrolliti Aespa piirkonnas süüdatud lõkkeid.
Laupäev oli päikesepaisteline ning ilus päev. Igati sobilik aeg teha aiatöid ning sealjuures põletada oksi ja muud naturaalset materjali. Kokku oli sel päeval Raplamaal lõkkeid kontrollimas kaks ekipaaži. Raplamaa Sõnumitel õnnestus kaasa sõita koos Keskkonnainspektsiooni vaneminspektori Priit Langi ning Päästeameti poolelt peainspektor Tiiu Varik-Sauga. Meie teekond sai alguse Raplast Päästeameti hoone juurest ning viis läbi Alu, Kodila, Raka, Rabivere ning Hageri Aespa poole. Priit Langi ütles, et just sealt on tulnud Keskkonnainspektsioonile kõige rohkem teateid plastmassi ja muude keelatud materjalide põletamise kohta.
Lõkke süütamine iseenesest loomulikult keelatud ei ole. Küll aga tuleb meeles pidada ohutust ning seda, mida tohib ning mida ei tohi põletada. Alates 6. aprillist kehtib kogu Eesti territooriumil tuleohtlik aeg. Selle kuulutas Päästeamet välja seoses maastikupõlengute arvu kiire kasvuga.
Trahvid jäid määramata
Keelatud materjalide põletamisega kaasneb spetsiifiline lõhn ning tumedam suits. Neid indikaatoreid me autoga ringi sõites otsisimegi. Samuti kasutas Priit Langi drooni, et tuvastada lõkete asukohad, ning mitmel puhul oli sellest ka abi. Esimene lõke jäi meie teekonnal ette Raka külas ning teine Hageris. Mõlemad olid süüdatud reeglitepäraselt ning inspektoritel etteheiteid ei olnud. Kirjumaks muutus pilt Aespasse jõudes. Seal põles ka selliseid lõkkeid, kus võis näha plastmassi- ja kiletükke. Küll mitte midagi suurt.
Inspektorid on näinud ka seda, et põletatakse autorehve, kuid midagi sellist me laupäevase kontrolli käigus ei silmanud. Küll aga oli peaaegu pooltes lõketes märgata keelatud komponente, näiteks värvitud puitu või kilet, mida sinna panna ei oleks tohtinud.
“Samas võib öelda, et võrreldes eelnevate aastatega oli olukord mõnevõrra parem. Eelmisel korral avanes palju hullemaid vaatepilte, kus oli terve mööblikuhi põlema pandud,” rääkis Priit Langi. Midagi sellist, mille kohta võiks öelda loodusroim, seekord inspektorid ei avastanud.
Aespa piirkonnas veetsime päris mitu tundi, et kõik silma jäänud lõkked üle kontrollida. Lõpuks ei pidanud end isegi majaelanikele tutvustama, sest kõik teadsid, miks parkis nende maja ette Keskkonnainspektsiooni kirjadega auto. Päris mitu inimest põletas oksi tünni sees ning Tiiu Varik-Sau ütles, et see on igati aktsepteeritav viis. Samuti kontrollis Varik-Sau, et lõkkekoha juures oleks olemas vesi, kui kolle on vaja kiiresti kustutada. Laupäevane käik oli hoiatav ning ennetav. Ühtegi trahvi inspektorid sel päeval ei määranud. Küll aga oleks neil selleks olnud õigus, kui olukord seda nõudnuks. “Me oleksime andnud korralduse lubamatu lõke kustutada. Enne oleks muidugi tulnud see foto või videona jäädvustada,” rääkis Langi.
Vesi käepärast
Kui Raplamaa põhjaservas Aespa alevikus põlevad lõkked said üle vaadatud, võtsime suuna Märjamaa poole. Võrreldes Aespaga oli Märjamaal ning Haimres märgata oluliselt vähem lõkkeid. Seda kinnitas ka pilt droonilt, mille Priit Langi saatis taevasse nii Märjamaa lähistel Tallinna-Pärnu maantee kohal kui ka Haimres.
Külateedel sõites jäi silma, et mitmes paigas oli potentsiaalne lõkkease valmis tehtud. Nii oli kuhja seatud näiteks vana mööblit. Sellistes olukordades inspektorid siiski ei reageerinud. Pole ju kindel, kas omanik tahab selle süüdata või paneb lihtsalt valmis, et jäätmejaama viia. Tagasiteel Raplasse jäi silma üks lõke Kabalas. Sealt lõkkest võis terava pilguga otsides leida värvitud puitu, mida tegelikult põletada ei tohiks. Vaneminspektor Langi pani omanikule seekord lihtsalt südamele, et teinekord seda enam põletada ei tohiks.
Küll aga oli tähelepanuväärne see, et peaaegu kõik lõkketegijad olid pööranud tähelepanu tuleohutusele. Kui mitte kõigil, siis vähemalt enamikul neist oli lähedalt võtta vett, juhuks kui tuli peaks käest ära minema. Mõnel juhul oli veetud isegi spetsiaalne voolik, et vajadusel kohe kustutama hakata. Ka Priit Langi tõi positiivse poole pealt välja just selle, et inimestel olid kustutusvahendid välja otsitud.
